Doktoritöö autor Andrii Nekoliak keskendus Poola kõrval Ukraina näitele ja analüüsis, kuidas on sealses parlamendis mitme aastakümne jooksul lahti rullunud mälupoliitiline vastasseis nõukoguliku ja rahvusliku ajalootõlgenduse vahel. "Ukraina ja Poola on head näited sellest, kuidas mälupoliitilised debatid on viimase 30 aasta jooksul arenenud ja intensiivistunud," ütles Nekoliak.

Uurimuse eesmärk oli selgitada riikide parlamentides vastu võetud mäluseaduste arengu üldisi mustreid ja nendega seonduvaid poliitilisi protsesse. Selleks kogus värske doktor andmestiku Poola ja Ukraina mälu ja mälestamise teemalisest seadusandlusest. See hõlmas enam kui 700 Poola seimis ja ligi 450 Ukraina ülemraadas vastu võetud mäluseadust. 

Ukraina puhul algas uurimisperiood 1990. aasta aprilliga, mil Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ülemraada kogunes pärast esimesi poolvabasid parlamendivalimisi. 

"Need üleminekuvalimised kas käivitasid või kaasusid laiema avaliku elu demokratiseerumisega, mis omakorda käivitas ka arutelud riiklikust mälupoliitikast," rääkis Nekoliak.

Nõukoguliku ajaloomälu püsimine

Ukraina parlamendi rahvuslikult meelestatud rühm ei suutnud ajaloomälu kujundamisse seadusandlikul tasandil 1990. aastatel kuigipalju sekkuda. "Pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist domineeris Ukraina parlamendis jätkuvalt nõukogude-meelne seltskond, mis tähendas, et jätkus ka nõukoguliku ajaloomälu kehtestamine ja edendamine," ütles Nekoliak. 

Konkreetsemalt puudutas sedalaadi seadusandlik töö ajaloolisi figuure, sündmusi ja sümboleid, mille abil kehtestati nõukogulikku vaadet Ukraina ajaloole. Näiteks võeti 1990. alguses vastu regulatsioon, millega muudeti Natsi-Saksamaa agressioon Nõukogude Liidu vastu rahvuslikuks sõjaohvrite mälestuspäevaks. "Selle mäluregulatsiooni eesmärk oli institutsionaalsel tasandil kehtestada nõukogulik Teise maailmasõja käsitlus iseseisvumisjärgses Ukrainas," märkis Nekoliak.

Ukraina mälupoliitika hakkas muutuma 2000. aastate alguses, kui rahvuslik ajalookäsitlus survestas uute mäluseaduste abil aina enam nõukogulikku nägemust. Oluline ajaloosündmus, mille esiletõstmise kaudu nõukogulikule vaatepunktile vastanduti, oli Ukraina NSV-s 1930. aastate alguses nõukogude võimude korraldatud näljahäda. Parlamendi 2002. aastal vastu võetud otsusega mälestati riiklikult näljahäda 70. aastapäeva.

"Näljahäda mälestamise kaudu saavutati suur tõlgenduslik nihe selles, kuidas Ukraina ajalugu käsitleti. Sellele lisandus Teise maailmasõja rahvuslikust vaatepunktist lähtuv ümbermõtestamine," arutles Nekoliak.

Rahvusliku narratiivi esiletõus ei olnud siiski ühemõtteline ja lineaarne, sest veel 2010. aastate alguses võeti vastu mäluseadusi, mis tugevdasid nõukogulikku vaatepunkti. Näiteks võttis parlament võttis vastu rea seadusandlikke akte, mis põlistasid käsitlust suurest isamaasõjast.

Rahvusliku vaatepunkti esiletõus

Rahvusliku ajaloomälu edendajad saavutasid parlamendis kindlama ülekaalu 2014. aastast, mil Euromaidani sündmuste tuules võeti vastu rida Ukraina-keskset mälunarratiivi edendavaid seadusi. "2014. aasta revolutsioonilised sündmused muutsid Ukraina poliitika situatsiooni nii, et alates sellest on kollektiivse mälu kujundamist seadusandlikul tasandil kontrollinud rahvuslikult meelestatud jõud," märkis Nekoliak.

Mitme aastakümne jooksul lahti rullunud kahe vastandliku mälunarratiivi esindajate vastasseis tipnes mitmel korral püüdlustega kriminaliseerida kõneakte, mis väljendavad rahvuslikku ajalookäsitlust õõnestavaid seisukohti. "Need katsed jäid aga üpris piiratuks," märkis Nekoliak.  

Ta lisas, et alternatiivsete ajaloomälu edendajate seadusest abil karistamisest hoidumine võiks olla oluline põhimõte ka Eesti toimuvate mäludebattide juures. "Niipea kui hakatakse arutama karistusseadusi, muutub olukord vastuoluliseks ja kuumaks," märkis Nekoliak.    

Käimasolev Venemaa sõda Ukrainas toob värske doktori sõnul kaasa uue mälupoliitika laine: "See võib tähendada täiesti uut mälukultuuri ja sõjaohvrite mälestamise praktikaid."

Andrii Nekoliak kaitses oma politoloogia eriala doktoritööd ""Memory laws" and the patterns of collective memory regulation in Poland and Ukraine in 1989–2020: a comparative analysis" (""Mäluseadused" ja kollektiivse mälu reguleerimise mustrite võrdlev analüüs: Poola ja Ukraina aastatel 1989–2020") 8. augustil Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Doktoritöö juhendaja oli Tartu Ülikooli professor Vello Pettai, oponendiks vanemteadur Maria Mälksoo Kopenhaageni Ülikoolist.