Omikroni tüve levitamist pärsib nii vaktsineerimine kui ka läbipõdemine

USA vange hõlmanud uuring viitab, et võimalust koroonaviiruse omikroni variandi kongikaaslasele edasi andmiseks vähendab oluliselt nii koroona eelnev läbipõdemine kui ka vaktsineerimine. Samas väheneb kaitsev mõju märgatavalt iga sellest möödunud kuuga.
Kuigi koroonavaktsiinide peaeesmärk oli haiguse läbipõdemise kergendamine, lootsid arstid ja teadlased nende loomise järel, et vaktsiinid aitavad pidurdada ka viiruse levikut. Varasemate uuringute põhjal õigustasid ootused end delta tüve puhul mõningal määral. Kõiki nakatumisi vaktsiin ära hoidnud. Samas nakatasid vaktsineeritud inimesed teisi siiski harvem kui need, kes polnud saanud ühtegi kaitsesüsti.
Hiljuti avaldatud eelretsenseerimata töös uurisid teadlased, kas sama muster peab paika ka viiruse omikroni variandi puhul. Enamike inimeste immuunsüsteemi valveolekusse seadmiseks on kasutatud seni koroonaviiruse algse, mitte omikroni variandi suunatud vaktsiini. Kokku võttis Nathan Lo California Ülikoolist selleks kolleegidega vaatluse alla osariigi 35 vanglas registreeritud 22 000 nakatumisjuhtumit. Töörühm uuris nakatumismustreid viie kuu jooksul.
Ehkki see ei vasta üks-üheselt kodudes nähtavale, on mõlemas kohas alusloogika sama. Haiguse sümptomid võivad avalduda alles paar päeva pärast nakatumist, misjärel haiged positiivse testi tulemuse korral teistest eraldatakse. Seni said nakatunud anda viirust edasi ka oma lähikondsetele ehk antud juhul oma kongikaaslastele. Selgus, et vaktsineerimata nakatunutest andsid keskmiselt kahe päeva jooksul viiruse edasi 36 protsenti. Vaktsineeritud ja haiguse eelnevalt läbipõdenutest aga iga viies.
Töörühma sõnul võib olla kodudes võimalus lähikondselt viiruse saamiseks veidi väiksem. Pereliikmed ei pruugi olla üksteisega sedavõrd lähedases kontaktis kui kitsas kongiruumis.
Samas sõltus paljugi sellest, mitu kaitsesüsti oli nakatunud vang eelnevalt saanud. Ühe doosi saanud andsid viiruse edasi neljandiku võrra harvem kui vaktsineerimata inimesed. Iga järgnev doos suurendas vahet 12 protsendi võrra. Tõhustusdoosi saanute puhul kärises seeläbi vahe kahekordseks. Vangid, kes olid nii vaktsineeritud kui ka haiguse läbipõdenud, nakatasid teisi vaktsineerimata vangidest 41 protsenti harvem.
Töö autorid tõdesid aga seejuures, et taoline kaitsev mõju väheneb iga vaktsineerimisest möödunud kuuga. Iga viie nädala kohta kasvas teiste nakatamise risk kuue protsendi võrra.
Nathan Lo järeldab tulemuste põhjal kolleegidega, et viiruse omikroni variandiga nakatumise järel on risk viiruse edasi andmiseks äärmiselt suur. Nii vaktsineerimine kui ka viiruse läbipõdemine aitab riski küll vähendada, kuid selle leviku rahvastiku tasemel piiramisel mängivad olulist rolli tõhustusdoosid.
Uuring laeti keskkonda medRxiv.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa