Andromeeda galaktikas on näha ammuse kokkupõrke jälgi
Ameerika astronoomid on saanud uut tugevat tõendust meie suure naabergalaktika Andromeeda ammusest kokkupõrkest väiksema galaktikaga.
Ivanna Escala Carnegie Teadusinstituudist ja ta kolleegid teistest asutustest ja ülikoolidest uurisid selleks põhjalikult 556 Andromeeda galaktika tähe liikumist ja keemilist koostist.
Need tähed on kõik punased hiiud ja asuvad Andromeeda koosseisu kuuluvas struktuurimoodustises, mida astronoomid on hakanud nimetama kirdešelfiks.
Escala ütles Ameerika Astronoomiaseltsi konverentsil peetud ettekandes, et kirdešelfi punahiidude liikumisest ja koostisest võib selgelt järeldada, et see struktuur kujutab endast teise galaktika jäänukit, mille Andromeeda on kunagise kokkupõrke järel endasse lõiminud.
Veel nähtub Escala ja ta kolleegide uurimistööst, et Andromeeda kirdešelf moodustab ühe süsteemi teiste samalaadsete struktuuride, lääne- ja kagušelfiga, samuti on ta tähtede koostisel ühisjooni Andromeeda koosseisu kuuluva hiigelsuure tähevoolu tähtedega.
Escala sõnul tundub, et kõik need šelfid ja voolud võivad pärineda ühest ja samast allikast, kunagisest väiksemast galaktikast, millega Andromeeda on kokku põrganud.
Galaktikate kokkupõrkeid on maailmakõiksuse ajaloos ette tulnud ikka, kuigi inimlikus mõõtkavas on tegemist väga harvade ja üliaeglaselt kulgevate sündmustega.
Põrkeil võivad galaktikad omavahel osaliselt või täielikult seguneda, ja neist segunemistest sugenenud erinevuste põhjal tähtede ja muu materjali liikumises ja koostises võivadki astronoomid iidsetel aegadel toimunud põrgetest teada saada.
Ka meie Linnutee ajaloost on teada vähemalt kümmekond põrkumist ja segunemist teiste, väiksemate galaktikatega. Kolme-nelja miljardi aasta pärast võib aga juhtuda, et Andromeeda ja Linnutee põrkavad tagatipuks veel omavahel kokku. Sellisel juhul võivad nad omavahel umbes miljardi aastaga seguneda üheks veelgi suuremaks galaktikaks.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Sandra Saar