Päris täpne olles on viimatine avastus siiski vaid rekordi kordamine, sest isopropanool ehk isopropüülalkohol, mille rahvusvaheline teadlasrühm meie Linnutee galaktika keskme kandis tuvastas, on molekuli kuuluvate aatomite poolest täpselt sama suur kui propanool, mida enam-vähem samast paikkonnast on hiljuti leidnud Hispaania teadlased.

Mõlemad need molekulid sisaldavad ridamisi kolme süsiniku aatomit, kuid nüüd leitud isopropanoolil asub alkoholi molekuli tähtsaks tunnuseks olev hüdroksüülrühm ehk —OH-rühm keskmise süsiniku juures, varem leitud propanoolil aga otsmise süsiniku juures. Tegu on niisiis isomeeridega.

Avastusrühm eesotsas Arnaud Belloche'iga Saksamaalt Bonnist Max Plancki Raadioastronoomia Instituudist detekteeris isopropanooli Sagittarius B2 nimelises tähetekkepiirkonnas, kui analüüsis Tšiilis asuva raadioteleskoobistikuga ALMA saadud vaatlustulemusi.

Mistahes aine pilved jätavad neid läbivasse raadiokiirgusesse oma jäljed, niinimetatud spektrijooned, sest neelavad osa kiirgust endasse ära, kuid valides selleks ainult väga kindla lainepikkusega kiirguskomponente.

Maalt vaadates on need komponendid siis kiirgusest puudu; sellest puuduolekust jäävadki, kui pisut piltlikustatult väljenduda, spektrivikerkaarde kindlatesse kohtadesse tumedad spektrijooned.

Belloche'il ja ta kolleegidel oli tükk tööd, et suurest hulgast spektrijoontest, mida ALMA andmed sisaldasid, tuvastada just selle komplekti olemasolu, mis näitab isopropanooli esinemist. Lõpuks läks see korda ja tulemused on nüüd ajakirjas Astronomy & Astrophysics avaldatud.

Maal, muide, kasutatakse isopropanooli näiteks lahusti ja puhastusvedelikuna.

Teadlased on tänaseks päevaks avastanud tähtedevahelisest ruumist juba 276 keemilist ühendit. Need avastused aitavad aimu saada, milline keemia kosmoses käib ja kuidas on muu hulgas kujunenud ka Päikesesüsteemi aineline koosseis.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.