"Huvitav oli näha, kuidas Eestis mängivad vaktsineerimisega seotud hoiakutes rolli haridus ja sissetulek," ütleb Tartu Ülikooli värske magister Kerstin-Gertrud Kärblane. Kuna teiste riikide uuringud on pigem vastakate tulemustega ja mõni neist viitab näiteks haritumate ja jõukamate inimeste suurematele kõhklustele, huvitas Kärblast, milline pilt avaneb Eestis.

Oma äsja kaitstud magistritöös püüdiski ta anda tõenduspõhist ülevaadet, millised on Eesti elanike hoiakud Covid-19 vaktsineerimise suhtes 2021. aastal. Samuti vaatles ta täpsemalt, kuidas seostuvad inimeste hoiakud ning nende sotsiaaldemograafilised, -majanduslikud ja tervisetegurid. Selleks kasutas Kärblane tervise arengu instituudi küsitluspõhiseid uuringuandmeid 19–81-aastastelt vastajatelt.

Kõhklus väheneb vanusega

"Teaduskirjanduse alusel koondasime vastajad kolme rühma: keeldujad, kõhklejad ja pooldajad," loetleb Kerstin-Gertrud Kärblane, mööndes, et seisukohti on kindlasti rohkem, kuid analüüsi hõlbustamiseks tuli inimesi siiski rühmitada. Protsentuaalselt oli uuritavate seas kõige rohkem ehk 83 protsenti pooldajaid, kõhklejaid aga seitse ja keeldujaid kümme protsenti.

Kärblane tõdeb, et ühest küljest justkui sattus valmisse palju vaktsineerimise pooldajaid, kuid teisalt on tegu küsitlusuuringute paratamatusega. "Üldiselt küsimustikele vastavadki rohkem kõrgema haridustasemega inimesed, kes sageli ka vaktsineerimist pooldavad," selgitab ta.

Esimene asjana vaatas Kärblane oma töös, kuivõrd nõustusid kolm hoiakurühma erinevate Covid-19 vaktsineerimisega seotud väidetega. Uuritavad pidid hindama väiteid: "Vaktsiinid on efektiivsed tõsiste haiguste ennetamisel", "Enese vaktsineerimine on oluline ka teiste inimeste kaitsmiseks", "Vaktsineerimine on ohutu", "Vaktsiine puudutav ametlik teave on usaldusväärne" ja "Vaktsineerimisel järgin arsti või muu tervishoiutöötaja soovitust".

"Sealt tuligi välja, et kõige rohkem ei nõustunud nende väidetega keeldujad ja kõhklejad," sõnab Kärblane. Kõige suuremat mittenõustumist täheldaski ta vaktsineerimisest keeldujate seas väidetele "Vaktsineerimine on ohutu" ja "Vaktsiine puudutav teave on usaldusväärne". Vaktsineerimise pooldajad olid küll kõigi väidetega kõige rohkem nõus, kuid kahe eelnimetatud väitega nõustusid nemadki pisut vähem.

Kärblast huvitasid vastajate seisukohtade taustal ka nende sugu, vanus, kodune keel, kodukoha asustustihedus, sissetulek, tööhõive, ja kas neil esineb depressiooni sümptomeid. "Peamiselt mehed nooremas vanuserühmas kõhklevad rohkem," toob ta välja. Vanemates vanuserühmades jäi kõhklejaid ja keeldujaid aga iga rühmaga järjest vähemaks.

Veel mängis meestel rolli nende kodune keel ehk enim kõhklesid ja keeldusid mehed, kelle kodune keel pole eesti keel. Asustustihedus meestel statistiliselt oluliseks ei osutunud, küll aga luges nende haridus. "Mida madalam haridustase, seda rohkem kõheldakse ja keeldutakse," osutab Kärblane. Sissetuleku puhul keeldusid sagedamini madalama sissetulekuga mehed, kuid kõhklemist sissetulek ei mõjutanud. "Tööhõive staatus ja depressiooni sümptomid ei olnud meestel statistiliselt olulised," ütleb uurija.

Naiste seas avanes tema sõnul suhteliselt samasugune pilt, kuid nende hoiakutes oli kodukoha asustustihedus statistiliselt oluline. "Naised, kes elasid hõredama asustusega kohtades, keeldusid rohkem kui need, kes elasid üle 10 000 elanikuga alal," võrdleb ta. Erinevalt meestest lugesid naistel ka depressioonisümptomid: just depressioonisümptomitega naised olid altimad vaktsineerima. "Depressioon on justkui kaitsetegur siin töös, mis on huvitav tulemus," märgib Kärblane.

Infomaterjalid mängulisemaks

Kerstin-Gertrud Kärblase jaoks oligi analüüsi üks üllatus naiste depressioonisümptomite ja vaktsineerimise pooldamise seos. Enim üllatas teda aga see, et ta ei leidnud statistiliselt olulist seost inimese hoiaku ja Covidi riskihinnangu vahel. "Eeldus oli, et need, kes peavad Covidit ohtlikuks, vaktsineerivad rohkem. Ometi, selline statistiline seos puudus üldse," selgitab ta.

Sügisese võimaliku uue koroonalaine valguses juhib ta ametkondade tähelepanu, et vaktsineerimise infomaterjalid peaksid olema läbimõeldumad. "Hästi palju käis ajakirjandusest läbi, et noored kõhklevad või keelduvad rohkem, sest materjalid on natuke iganenud," ütleb ta. Infomaterjalid peaksid tema hinnangul olema lihtsamini arusaadavad, huvitavamad ja loovamate lahendustega.

Näide loomingulisest lähenemisest on tema sõnul võtta USA-st, kus HPV-vaktsiini tutvustati noortele inimestele spetsiaalse mängu abil. "Nii saab mängija hästi info kätte, samas on lahendus huvitav ja inimesed mõistavad, miks vaktsiin on vajalik või mida HPV endast kujutab," kirjeldab ta.

Teiste riikide võrdlev kogemus näitas Kärblase sõnul samuti, et noored kõhklevad rohkem, sest infot on palju. "Eks seda juhtus Eestis ka, et kogu Covidiga seotud informatsioon muutus ruttu ja kogu aeg tuli uut infot peale," meenutab ta. Uuringu andmeid koguti nimelt 2021. aasta kevadel, mil Eestis said Covidi vastu vaktsineerida vaid vanemad inimesed. "Nii ei tekkinudki noorematel mõistmist, miks info pidevalt muutub ja mida tähendab," lisab Kärblane, korrates, et infovahetus peaks olema selgem.

Uuring näitas tema sõnul sedagi, et just muukeelsetele inimestele peaks infomaterjale looma senisest enam, sest nende seas oli kõhklejaid ja keeldujaid rohkem. "Üks põhjus võibki olla, et info ei olnud piisavalt kättesaadav," märgib Kärblane. Mõtlema pani teda ka leid, et vastajad usaldavad pigem tervishoiutöötajaid ja nende arvamust kui ametlikku teavet.

Samas oli tema sõnul meeldiv näha, et uurimisperioodil 2021. aasta kevadel polnud lood vaktsineerituse tasemega Eestis üldse halvad. "Kui uudistest käis hästi palju läbi, et Eesti on väga maha jäänud ja teised kõvasti eespool, siis tegelikult ei olnud seis nii kehv midagi. Oli täitsa hästi," tõdeb Kärblane.

Kerstin-Gertrud Kärblane kaitses magistritöö "Hoiakud COVID-19 vaktsineerimise suhtes ja nendega seotud tegurid Eestis" Tartu ülikoolis. Tööd juhendasid Tartu ülikooli dotsent Kersti Pärna, tervise arengu instituudi analüütik Elisa Kender ja tervise arengu instituudi uimastite ja nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.