Suur osa seekordse uuringuetapi vältel testitutest olid koroona juba läbi põdenud ja teistele nakkusohtu ei kujutanud. Samas olid 1,5 protsenti kõigist testitud täisealistest jätkuvalt nakkusohtlikud. Seda on pea poole vähem kui aprilli alguse seireetapi ajal.

Seejuures on nakkuse levimus ühtlane, sõltumata uuringus osalenute vanusest ja soost. Nakkusohtlikel inimestel on enamasti ka haigustunnused.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on nakatumise langus küll tuntav. Samas pole see tema sõnul veel mitte nii ulatuslik, et võiks koroonalainet lõppenuks pidada.

Uuringu tulemused kinnitavad endiselt, et kõige paremini on viiruse eest kaitstud need, kes on lisaks haiguse läbipõdemisele ka vaktsineeritud. Samuti on tõhustusdoosiga vaktsineeritute seas nakatumine kaks korda väiksem kui tavapärase vaktsineerimiskuuri läbinutel.

Läbipõdemisel saadud antikehad kaovad kiiremini

Antikehade levimuse hindamiseks andis seekordse uuringuetapi vältel proovi 2228 inimest. Neist olid need olemas 86 protsendil. Näitaja on püsinud kuu jooksul pea muutumatu. Kõige püsivamalt on antikehadega kaitstud vaktsineeritud.

Läbipõdenutest on antikehad olemas kolmel neljandikul. "See näitab, et pärast läbipõdemist tekkinud antikehad on vähem püsivad ja kaovad kiiremini, kui vaktsineerimise teel saadud antikehad," rääkis Kalda.

Käitumisuuringust ilmneb, et inimeste ohutunne on kahanenud. Ohutusabinõudele pööratakse üha vähem tähelepanu. Valdav osa nakatunuga kokkupuutunutest ei võta kasutusele abinõusid, et nakkuse levikut vältida.

Seireuuringu tegevjuhi Tartu Ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul ei piisa aga viiruselaine lõppemiseks üksnes päikeseliste kevadilmade saabumisest.

"Praegu on sobiv aeg, et täiendada tavapärast vaktsineerimiskuuri tõhustusdoosiga ja pidurdada sel moel viiruse levikut. Mida suurema vaktsineerituse taseme suudame suve jooksul ühiskonnas saavutada, seda kaugemale lükkub uue viirusehooaja saabudes järgmise nakkuslaine algus," selgitas Jürisson.

27. aprillist 9. maini kestnud uuringuetapi vältel testiti kokku 2380 inimest, kellest 4,4 protsenti andsid positiivse koroonaproovi. Seireuuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline uuringumeeskond koostöös Synlabi, Medicumi ja Kantar Emoriga.