Fotosünteesisuutlik tsüanobakter ehk sinivetikas pandi elama otse pärmiraku sisse, kus ta sünteesib pärmirakku kumava valguse energia abil suhkrut, millest osa võtab pärm meeleldi endale.

Angad Mehta Illinoisi Ülikoolist ja ta kolleegid on siis korranud katseklaasis eluslooduse evolutsiooniloos ammustel aegadel toimunud murrangulist sündmust, endosümbioosi teket.

Arvatakse, et sadu miljoneid aastaid tagasi asusid mõned bakterid või vetikad elama mõnede teiste mikroorganismide sisse, tegid end neile kasulikuks ja said vastu turvalise elupaiga.

Neist bakteritest on nüüd saanud meie kõigi rakkudes toimetavad mitokondrid, mis teevad meile kättesaadavaks suurel hulgal energiat.

Teistest bakteritest või ka vetikatest on saanud taimerakkudes tegutsevad kloroplastid, mille sees käib orgaaniliste ainete tootmine, fotosüntees.

Mehta ja ta kaaslased muundasid kõigepealt tsüanobakterite geene mitmel eri moel ja istutasid need bakterid siis pärmirakkudesse.

Tekkinud liitolendid, kimäärid, nagu teadlased ütlevad, püsisid fotosünteesiks sobilike tingimuste korral ilusti elus ja ka pooldusid ning paljunesid mitmeid kordi.

Võib ka öelda, et ühest mittefotosünteesivast olendist, pärmiseenest sai teadlaste tegevuse tulemusel fotosünteesiv olend.

Autorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et sedalaadi uuringud võimaldavad edaspidi ühest küljest paremini mõista, kuidas täpselt võis endosümbioos, olendite ühinemine omal ajal evolutsiooniliselt kulgeda, teisalt aga aitavad edendada ka sünteetilist bioloogiat.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.