Riik maksis eelmisel aastal leiutasudeks 85 000 eurot, lõviosa summast ehk 65 000 said kaks detektoristi, kes leidsid põhjasõja-aegse 2000 mündist koosneva aarde. See on suuruselt teine leiutasu, mida Eestis seni on makstud.

"Põhjasõja-aegsed mündid on ise kallid, aga teine faktor on siin juures see, et tegemist on selle sajandi jooksul alles viienda riigile üle antud põhjasõja-aegse varandusega. Neid leitakse kogu aeg, aga teatud perioodi aarded lähevad kohe mustale turule," selgitas Tallinna Ülikooli numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo.

Muinsuskaitseameti arheoloogianõuniku Nele Kangerti sõnul on must detektorism ja arheoloogiapärandi rüüstamine Eestis terav probleem. Seetõttu võetakse leiutasu määramisel alati arvesse leidja käitumist. Kaks kevadet tagasi Virumaalt leitud aarde puhul andsid kaks kogenud detektoristi muinsuskaitsele esimeste müntide leidmisest kohe teada.

"Arheoloogidel oli võimalik koos detektoristidega läbi viia arheoloogilised välitööd ehk me saime tegelikult selle aarde põhja, mis oli vana pajapõhi koos mõnede müntidega, puutumata kätte," rääkis Kangert.

Selle kohta, miks on oluline ise edasi kaevamise asemel muinsuskaitsjad kohale kutsuda, on Kiudsool hea näide 2010. aastal Raasiku lähistelt leitud viikingiaegsest hõbeaardest, mis leidjale tõi 100 000 eurot leiutasu.

"See leid oli peidetud omaaegsele kalmistule ehk siis tegemist oli investeeringuga hautagusesse ellu. Kui leidja oleks selle välja kaevanud, siis oleks see kalmistu taust jäänud välja selgitamata," sõnas Kiudsoo.

Neli aastat detektorismiga tegelenud Heiko Vaalundi sõnul on praegu üks paremaid aegu aardejahiks, sest kevadised põllutööd toovad aardeid paremini välja, kusjuures randaalitud põld annab leide paremini kätte kui küntud.

"Vanad olijad ütlevad, et kõik on üles leitud, aga tegelikult iga aastaga tuleb uut väiksemat kraami üles, iga künniga tuleb üles," ütles Vaalundi.

Tema suurimaks leiuks on seni olnud mullu sügisel leitud 250 grammi kaalunud hõbedast kaelavõru,mille ekspertiisi alles tehakse. Eeldatavasti on tegu 13. sajandist pärit ehtega.

"Ma leidsin selle ja siis ma sain kohe maaomanikult teada, et seal on seeme maas ja ma tulin põllult ära, teavitasin muinsuskaitset ja oligi kõik. Nüüd ma ootan, kuni ära niidetakse ja saan uuesti kontrollima minna," rääkis Vaalundi.