Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt meenutas, kuidas kümme aastat tagasi vohasid raadios ja teles pidevalt erinevad SMS-laenude reklaamid, mida tuli söögi alla ja söögi peale. Riigi seisukohalt oli see Auväärti sõnul probleem, sest inimesed andsid ahvatlustele järele ja võtsid kergekäeliselt kiirlaene, mida ei suudetud tagasi maksta.

Seitse aastat tagasi võeti vastu krediidiandjate ja -vahendajate seadus, mis pidi muutma laenamise turvalisemaks. Rahandusministeerium tellis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuselt (RAKE) uuringu, et teada saada, kuivõrd muudatused mõjusid ja kas laenamine muutus vastutustundlikumaks.  

Auväärti sõnul võib üldiselt järeldada, et seadusemuudatusest tulenevaid paranemismärke on näha. Just selles osas, mis puudutab pankadepoolset laenamist. "Tuleb selgelt välja, et viivises olevate laenude osakaal on vähenenud. Kui vaadata mitte-pankadest laenufirmasid, siis nende puhul on viivislaenude osakaal ikkagi päris suur. Probleem eksisteerib just lühiajaliste tarbimislaenude puhul, mida inimesed ei suuda õigeaegselt tagasi maksta," lausus ta.  

Pakkujaid on üha rohkem

RAKE juht Siim Espenberg rääkis, et lisaks viimase kümne aasta jooksul kasvanud laenumahule on muutunud krediidilaenude maastik ka keerulisemaks. Lihtsalt öeldes on erinevat tüüpi krediidipakkujaid turul üha rohkem.

"Eestis on üsna palju makseraskustes inimesi ja sellega seoses ka segadust, mis tuleneb laenude ja võlgade sissenõudmisest," lisas Espenberg. Kuna laenamine on pigem tõusuteel ja krediidipakkujaid palju, siis on tema sõnul tähtis inimeste laenutarkus ning laenudega võetud kohustustest ja õigustest arusaamine.

Selle näitena tegid teadlased uuringu käigus eksperimendi, kus osalejatele näidati võimalust osta järelmaksuga murutraktor. Ühele rühmale esitleti järelmaksu võtmist nii, nagu seda tavaliselt tehakse: summat, mis tuleb kuus toote eest maksta. Teisele seltskonnale kuvati kogusummat, mis tuleb traktori eest välja käia ehk toote hinda ja järelmaksuga tekkivat intressi.

"Väga selgelt tuli välja, et need, kes nägid kogukulu, olid üheksa korda vähem valmis toodet järelmaksuga ostma," lausus Espenberg. Siit saab järeldada, et inimesi mõjutab see, millisel moel laenu või järelmaksu kohta infot esitatakse.

Espenbergi sõnul toob see tagasi laenutarkuse juurde ehk inimeste oskuse juurde silmas pidada, millised kulud ja tasud kaasnevad erinevate laenudega. Teisalt on oluline ka see, et inimesed teaksid arvestada kõigi oma kohustustega. "Nagu uuringust selgus, järelmakse ei peeta laenudeks. Inimesed ei arvesta neid tihtipeale kohustuste hulka, kui nad järgmist laenu taotlevad," sõnas ta.

Siit kasvas välja teadlaste soovitus luua positiivne krediidiregister, kus oleksid kõik inimeste laenud, järelmaksud ja rahalised kohustused ühes andmebaasis koos. Laenufirma saaks enne laenu väljastamist kontrollida, millised laenukohustused inimesel juba on ja teha vastutustundlikumaid otsuseid. Selle ideega rahandusministeerium juba ka tegeleb.

Soovitused vajavad arutelu

Teadlased andsid ministeeriumile veel soovitusi. Auväärt rääkis, et praegu töötatakse neid läbi ja kaalutakse, millistega kohe edasi minna ja mis vajavad suuremat arutelu. Näiteks kõlas ühe soovitusena variant kriminaliseerida liigkasuvõtmine. Kui pakutava laenu intressimäär on üle 60 protsendi, siis oleks see kriminaalkorras karistatav. Teise ettepanekuna võiks piirata täiendavalt reklaami läbi interneti. "See soovitus on päris tõsine ettevõtlusvabaduse piiramine, kus peab põhjalikumalt mõtlema, kas see on asjakohane," lausus ta.

Lisaks positiivse krediidiregistri soovitusele tegeleb rahandusministeerium praegu veel kolme ettepanekuga. Näiteks töötatakse välja inkassofirmade regulatsiooni, mis tähendab, et kui praegu ei ole nende üle otsest kontrolli või järelvalvet, siis tulevikus tõenäoliselt on.

Rahandusministeerium tegeleb ka finantsombudsmani loomisega, mis tähendab, et kui tarbijal on kaebusi või probleeme finantsteenuste pakkujaga, siis saab ta minna ombudsmani juurde ja anda murest märku. Taoline üksus plaanitakse luua finantsinspektsiooni juurde ja vastav eelnõu on juba valmis.

Kuna Siim Espenbergi hinnangul on Eestis umbes 100 000 inimest, kel on laenude tagasimaksmisega raskusi, siis on tema hinnangul hästi tähtis võlanõustamise teenuse kättesaadavus. "See peaks olema kättesaadav juba enne, kui inimesed hätta satuvad, et nad saaksid ka lihtsalt nõu pidada ja arutada, kas suudavad oma kohustusi täita," sõnas Espenberg.

Sama arvas Auväärt. Tähtis on anda nõu inimestele, kes on laenude tagasimaksmisel hätta sattunud ja nõustada neid, et olemasolevat laenukoormust vähendada. "Siinkohal on oluline koostöö võlanõustajatega, kelle teenus võiks olla üle Eesti paremini kättesaadav," lausus ta. Koostöös sotsiaalministeeriumiga sellega juba tegeletakse.

Kui pankadel on tavaliselt rangemad tingimused laenu saamiseks, siis Espenbergi sõnul on teisigi võimalusi laenamiseks. Seejuures on näiteks kiirlaenu pakkujate puhul intressid kõrgemad.

Eraldi vaadati uuringus sotsiaalmeediavõrgustiku Facebook vahendusel toimuvat laenamist. "Uuringust tuli väga selgelt välja inimeste vähesed teadmised finantskirjaoskuse teemadel. Sisuliselt oldi valmis võtma ulmeliste intressimääradega laenusid ja andma enda kohta väga palju teavet neile, kes laenu pakuvad. See on aga võõras inimene, mitte pank, kellele andmed antakse," ütles Espenberg.

Thomas Auväärt rääkis, et kõige olulisem on see, et inimene ise tajuks, kui palju ta suudab laenu võtta ega läheks kaasa üleüldise tarbimishullusega. "Ega riik saa lõpuks iga inimese eest otsustada palju tal oleks mõistlik laenata. Küll aga saab riik aidata teavitustööga," lausus Auväärt.