Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Kadri Ukrainski ütles "Terevisioonis", et maksutõus oli oodatav. "Ma ütleks, et koalitsioonilepingu maksude osa vastab Eesti arengu vajadusele," sõnas ta.

Professor selgitas, et Eesti investeeris tippaastatel Euroopa Liidu toel neli kuni viis protsenti SKT-st ehk kümnendiku riigi eelarvest. "Nüüd hakkavad toetused vähenema, sest riik muutub rikkamaks. Järelikult tuleb oma raha eest arendusi edasi teha. Selles mõttes olid maksumuudatused oodatavad ja asjakohased," ütles Ukrainski.

Maksudel on Ukrainski sõnul alati halb mõju. "See on ette teada, et maksud põhjustavad majanduses moonutusi. Peame maksustama nii palju, kui on hädavajalik riigi kulude katmiseks," sõnas ta.

Ta tõi välja, et nii auto- ja varamaks kui ka ettevõtete tulumaks, näitavad nihkumist rikkama riigi mudeli poole. Ehk siis maksustama hakatakse nii vara kui ka kapitali, mida seni on maksustatud Ukrainski sõnul madalalt. "Ma arvan, et see on õige suund, aga muidugi käivad sellega kaasas negatiivsed mõjud," ütles ta. Kui rääkida autodest ja nende maksustamisest, siis see puudutab tema sõnul ka regionaalpoliitikat.

Õigeks peab ta ka pahede maksustamist, mille osas on küll praegu palju lahtist. "Laias laastus oleksin ma lahendanud maksuküsimused sarnaselt, nagu loodav valitsus, aga ma oleks ka neid präänikuid koalitsioonilepingus välja toonud. Siis ei oleks võibolla kriitika olnud nii suur," ütles ta.

Koalitsioonilepingut võibki tema sõnul kritiseerida selles osas, et kui maksuteema on täpselt numbriliselt ja tähtajaliselt lahti kirjutatud, siis prääniku ehk investeeringute pool on jäetud üldsõnaliseks. Näiteks on kirjas, et Eesti soovib saada roheenergiat eksportivaks riigiks, mis on justkui soovlause, aga tegevused, mis seda toetaks, on kirja panemata. "Kui ma lugesin koalitsioonilepingu läbi, siis ma nägin palju ideid ja soove muuta majandust teadusmahukamaks ja seda elavdada, aga neid ideid tuli sealt otsida. Need ei olnud maksude juures," ütles ta.

Ukrainiski sõnul on koalitsioonilepingus näha palju tuge riigi poolt, et majandust edukamaks muuta, näiteks riigihangete puhul. Ta rääkis, et kui on kirjas kaitsekulutuste suurendamine, siis suurem osa hankeid võiks tulla Eesti ettevõtjatele. Küll aga on see lahtine, kuidas, kui palju ja kellele.

Ukrainiski rääkis, et innovatsioonitrepi idee üle on naerdud. Ta selgitas, et innovatsioonitrepp on spetsiaalselt Eesti ettevõtete jaoks välja arendatud tööriist. Praegu on see olemas prototüübi kujul. Tegemist on mudeliga, mille abil ettevõte saab end testida. Professor selgitas, et seal on erinevad tasandid ja ettevõtja saab vaadata, mida tal tuleb teha selleks, et jõuda järgmisele tasandile ja kuidas saaks riigilt tuge. "Ehk siis enda testimise tööriist, mille pealt saavad need ettevõtted, kes ei tegele eriti innovatsiooniga, aru, mida nad praktiliselt tegema peaksid," lausus ta.

Ukrainski rääkis, et palju on räägitud lisandväärtuse kasvu vajadusest, mis ei tule iseenesest. "Me ei saa öelda, et vahetame ettevõtted välja ja teeme ainult iduettevõtetega majanduse uueks. Olemasolevad ettevõtted peavad ka ennast arendama ja sageli ongi väikeettevõtetel see teadmiste taga kinni," ütles professor.