Sel nädalal meenutas viiruse levik reovees eelmiste nädalate oma. "Viirus on levinud ühtlaselt ja mingisugust järsku tõusu me pole näinud. Kuhugi ära ta ka ei ole kadunud," märkis Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tenson.

Omikroni variant on professori sõnul levinud üle Eesti. Protsentuaalselt rohkem leiab viirust Tallinna, Tartu, Pärnu ja teiste linnade reoveest. "Maksimum, kus ta olla võib, on kolmandik-neljandik tüvedest, aga mitte rohkem," täpsustas Tenson.

Kuigi olukord on üldjoontes sama, on omikroni arvelt teatavat tõusu professori sõnul siiski selgelt näha. Kui omikroni variant Eestis valdavaks saab, võib ees oodata järsem tõus.

Peremehe surm on viiruse tööõnnetus

Sars-Cov-2 viiruse leviku tuleviku kohta märkis Tanel Tenson, et räägitakse kahest suurest stsenaariumist. Esiteks võib uus viirus levida varem tuntud koroonaviiruste kombel. "Juba aastakümneid teame, et on ka teised koroonaviirused inimesel olemas. Nad lihtsalt pole nii nakkavad ega rasket haigust põhjustavad – nad lihtsalt on. Võimalik, et Sars-Cov-2 läheb ka nüüd selle stsenaariumi kaudu levima," selgitas ta.

Teise võimalusena võib COVID-19 hakata levima nagu gripp: igal aastal tuleb uus laine ja veidi muutunud viiruse vastu tuleb luua uus vaktsiin. "Kumb nüüd realiseerub, ei oska öelda. Praegu käib Sars-Cov-2 veel ikka lainetena, nii et võimalik, et meil tekib gripivariant," arutles Tenson.

Kui COVID-19 viirus hakkabki käituma gripi kombel, võib ka selle vastane vaktsineerimine hakata meenutama pigem praegust gripivaktsineerimist, mida Eestis teeb regulaarselt mõni protsent inimesi.

"Kõigi nakkushaiguste puhul räägime sellest, et peremehe väga haigeks tegemine või maha tapmine on haigustekitajale tegelikult tööõnnetus. See ei ole tema levikule kuidagi kasulik," selgitas Tenson. Pigem on professori sõnul viirusele kasulik, kui peremees on võimalikult pikalt ja krooniliselt haige ja levitab viirust võimalikult palju.

"Samamoodi on ka Sars-Cov-2-ga. Tahame, et hästi palju inimesi oleks vaktsineeritud, kuna see tekitab meie ühiskonnas suure meditsiinilise väljakutse. Samas nüüd, kui viirus muteerub selliselt, et inimesed raskelt enam haigeks ei jää, siis pole enam palju inimesi, kes viitsiksid ennast vaktsineerida, nagu gripiga. Viiruse levik saab siis olla jällegi parem," kirjeldas ta. Teisisõnu on tõenäosus, et COVID-19 muutub vähem haigust tekitavaks, professori sõnul üsna suur.

Edaspidi jätkub iganädalane reoveeuuring Tartu Ülikooli ja terviseameti koostöös. "Esialgu erinevate viirusevariantide määramine jääb veel meie laborile," täpsustas Tenson.