Psühhopaatia triarhiline mudel kaardistab mõõdetava julgust, õelust ja kohatut käitumist, et hinnata seeläbi tema üldisi psühhopaatseid kalduvusi. Tavaliselt teevad testi inimesed, ent nüüd prooviti seda kassidel, vahendab ScienceAlert.

Kui kassiomanik täidab ära 46 küsimusega veebiküsimustiku, saab ta oma lemmiku psühhopaatia astet kirjeldava CAT-Tri+ hinnangu. Uuringu autorid loodavad, et nende küsimustik aitab kasside ja inimeste suhteid praegusest veelgi lähedasemaks muuta.

Uuringu autori ja Liverpooli Ülikooli psühholoog Rebecca Evansi sõnul sai töörühm uuringu jaoks innustust oma kassidest ja nende erinevatest iseloomudest. Ühtlasi huvitas teda isiklikult, kuidas võib omaniku arusaam oma kassi psühhopaatsusest nendevahelist suhet mõjutada. Evansi enda kass Gumball sai küsimustikus pidurdusmehhanismide puudumise  kategoorias üsna palju punkte – see tähendab, et loom võib olla üsna häälekas, kergestierutuv ja otsida lähedust.

Küsimustikus tuleb omanikul ära märkida, kui seiklusaldis on tema kass ümbrust avastades, kuidas ta ohule ja teistele kassidele reageerib, kas ta vajab pidevat tähelepanu ja kui hästi peab lemmik kinni kodus kehtestatud reeglitest.

Ühtlasi käsitleb küsimustik kassil eelnevaga seotud käitumismustreid: järske tujumuutusi, vaenulikkust uute inimeste suhtes ja reaktsioone paitamisele. Omanik peab märkima, kuhu paigutub tema lemmik skaalal "väide ei kirjelda mu kassi" kuni "väide kirjeldab mu kassi äärmiselt hästi".

Testist käivad läbi muudki mõõdikud, mis käsitlevad nii tema ebasõbralikkust omaniku kui ka teiste kasside suhtes. Seegi peaks uurijate sõnul aitama kassi ja omaniku omavahelist suhet paremini mõista.

Inimestel kirjeldatakse psühhopaatiat eeskätt kahe joone abil: psühhopaadil pole empaatiavõimet ja ta kaldub teistega manipuleerima. Samas võib psühhopaatne inimene paista väliselt tavaline ja meeldiv.

Evansi sõnul on tõenäoline, et kassidelgi võib olla oma psühhopaatne külg. Nende esivanematel võis sellest kasu olla ressursside hankimisel, olgu jutt siis toidust, territooriumist või paaritumisvõimalustest.

Uuringu lõppeesmärk oli aidata omanikel oma kasse paremini mõista. Kelle kass saab julguse kategoorias rohkem punkte, võiks lemmikut toetada näiteks kraapimispostide ja ronimislinnakutega.

Kui kassid omanikele mingil põhjusel ei meeldi, kipuvad omanikud üle maailma neid endiselt hülgama või varjupaika viima. Uurijad loodavad, et nende töö ja teised taolised psühholoogilised uuringud aitavad omanikel märgata oma kasside juures ebameeldivaid iseloomujooni juba eos ja neid siis kassi elukeskkonda kohandades või looma õpetades muuta.

Oma uuringus mõõtsid Evan ja kolleegid küsimustiku loomiseks 2042 kassiomaniku ja kassi vahelisi suhteid. Ühtlasi märkasid uurijad küsimustiku esimeste täitjate vastuste põhjal juba teatavaid mustreid. Nii kirjutavad nad, et tugevamad pidurdusmehhanismid ja lemmiklooma enda sõbralikkus ennustasid kassi ja omaniku vahel paremat läbisaamist ning õelusele ja julgusele viitav käitumine kehvemat.

Uurimus avaldati ajakirjas Journal of Research in Personality.