Kujutlegem olukorda, kus kass istub omaniku süles ja lööb rahulolevalt nurru. Millest mõtleb kass aga siis, kui omanik tõuseb ja ruumist lahkub? Väga tõenäoliselt kulub osa tema mõttetööst omaniku liikumise jälgimisele ja mitte juhuslikult, vahendab ScienceAlert.

Teatud teadlikkusetasemel kaardistab kass oma peas omaniku paiknemist ruumis. Uue uuringu andmetel kasutab hiirekelder selleks keskkonnas levivaid helilisi vihjeid, sealhulgas omaniku hääle kõla.

Nähtust, kus keegi peab teiste asukoha kohta nii põhjalikult järge, nimetatakse sotsiaalruumiliseks tunnetuseks. Just selle abil jälgivad loomad oma karjaliikmete asukohta, isegi kui kaaslasi parasjagu silmaga näha pole.

Seni polnud lõpuni selge, kui tugev on see tunnetus kassidel. Küsimusse selguse toomiseks korraldasid Kyoto Ülikooli teadlased lõbusa katse, milles osales kümneid kodukasse nii eraomanikelt kui ka kassikohvikutest. Uurijad viisid iga kassi loomale juba tuttavasse ruumi. Ühtlasi paigaldasid nad ruumi ühe juhtmeta kõlari ja väljaspoole ruumi teise.

Kui kass oli ruumis ja kõlarid paigas, mängisid uurijad loomale eri asukohtadest ette helide kombinatsioone. Nii said uurijad aimu iga kassi sotsiaalruumilisest tunnetusest. Kõige kõnekam oli katse, kus kassi omaniku lindistatud häält mängiti esmalt ühest ja mõne sekundi möödudes teisest kõlarist.

Selgus, et kasse üllatas omaniku ilmumine ja nii-öelda teleporteerumine uude ootamatusse kohta. Lindistatud kassihäälte või elektrooniliste helide kombinatsioonidele loomad nii üllatunult ei reageerinud.

Tulemused viitavad uurijate sõnul, et kassid kujundavad oma peas mõttelise pildi silmale nähtamatust omanikust ja kaardistavad viimase asukoha üksnes hääle põhjal ära. Kõik see viitab, et kassidel on sotsiaalruumiline tunnetus olemas.

Samas pole uurijate sõnul katse põhjal selge, kas kasse üllatas pigem omaniku paiknemine ootamatus kohas või puudumine oodatud kohast. Siin võivad selgust tuua tulevased katsed, mis kasutaks samuti nii-öelda teleporteerumist.

Uurijate sõnul kinnitab leid, et kui objekt ei asu silmaga vaadates oodatud kohas, saavad kassid sellest vähemalt kuulmise järgi aru. Edasistes uuringutes, kus kass peab midagi nähtamatut kuulmise abil leidma, oleks nende sõnul abi helistiimulitest. Samuti ei teeks uurijate sõnul paha uurida võrdlevalt teisigi liike.

Välismaailma kujutamine oma mõtetes ja selle kujutluspildi paindlik muutmine viitab autorite sõnul igal juhul kasside keerukale mõtlemisele ja heale ümbrusetunnetusele. 

Uuring ilmus ajakirjas PLOS One.