"Neid asulaid, kust viirust ei leia, enam ei olegi. Kaardilt on roheline värv praktiliselt kadunud. Enam ei oskagi Eesti regioonide vahel erinevusi tuua," tõdes Tanel Tenson, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor. Viirust leiab vähemalt mõõdukal hulgal kõigis 20 suuremas linnas.

Ühekordse proovivõtuga proovidest polnud koroonaviirust vaid Lihula ja Adavere proovides. "Need on veel rohelised, aga see ei pruugi veel tähendada, et seal viirust ei ole. Üldiselt küll, nii rohelisevaest kaarti polegi näinud," lisas Tenson. Viirusevaba näit võib tähendada, et parasjagu ei läbinud proovivõtukohta lihtsalt inimese reovett.

"See, et leiame võrdlemisi suurtes kogustes viirust juba ka mistahes väiksema asula punktproovidest, näitab, et viiruse levik on üsna kontrollimatu," rääkis Tenson. Sealjuures näitavad suurt koroonaviirusesisaldust ka kaua paremas seisus püsinud Lääne-Eesti ja suuremate saarte proovide analüüsitulemused. 

Seekordselt kaardilt puudub Pärnu linnast kogutud proovi tulemus, sest sealses reovees oli liiga palju segavaid lisaaineid, mis ei võimaldanud analüüsi teha.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel.

Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.