"On võimalik, et nende 70 protsendi seas, kelle puhul sümptomaatikat ei arene, leidub väike hulk inimesi, kes on lühiajaliselt viirusekandjad ja võivad viirust edasi levitada. See risk on eriti just delta tüve puhul ja olukorras, kus viiruseleviku foon kõrge," rääkis Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi viroloogia kaasprofessor Margus Varjak.

Ta lisas, et raske haigestumise vastu kaitsevad vaktsiinid umbes 90 protsendil juhtudest. Samuti tuletas ta meelde, et vaktsineeritud inimene peab sümptomite ilmnemisel laskma ennast testida koroonaviiruse suhtes ja vajadusel minema isolatsiooni.

Kaasprofessor märkis, et inimese nakkusohtlikkus on laias laastus korrelatsioonis sümptomite tugevusega. See tähendab, et mida tõsisemad on haiguseilmingud, seda suurema tõenäosusega võib inimene viirust edasi kanda. 

"Juhul kui vaktsineeritud inimene nakatubki viirusega, on ta viiruse edasikandjaks kaks korda lühemat aega kui mittevaktsineeritu. See tähendab, et vaktsineerimata inimesed on suuremaks ohuks ka teistele, sest nende puhul kulgeb haigus pikemalt ja nad toodavad ajas suurema koguse viirust," ütles Varjak. 

Vaktsiine pole delta tüve jaoks muudetud

Varjak tõi välja, et koroonaviiruse vastased vaktsiinid on erineva tõhususega. Kui kahedoosiliste Pfizeri, AstraZeneca ja Moderna vaktsiinide puhul on eeldatav kaitse väga hea, 70 protsendi ümber, siis ühe doosiga manustatav Johnson & Johnsoni vaktsiinide tõhusus on kaks korda madalam. Viroloogi sõnul aitab viimane enamikul juhtudel nooremate inimeste puhul siiski ära hoida raskema haigestumise. Johnson & Johnsoni vaktsiini saanud inimene peaks olema valmis lähitulevikus tõhustusdoosiks.

Praegu kasutusel olevaid vaktsiine pole kohandatud konkreetsete tüvedega, sealhulgas delta tüvega võitlemiseks. "Tüvede vastu pole vaktsiine tehtud, sest ei teata, millised mutatsioonid esile kerkivad. Samas ei ole välistatud, et ühel hetkel modifitseeritakse delta tüvega võitlemiseks praegu kasutusel olevaid vaktsiine, tehniline võimekus selle jaoks on olemas," sõnas Varjak.

Vaktsiinide mõju langeb ajas

Umbes pool aastat pärast vaktsineerimist hakkab vaktsiinide toime vähenema. "See on klassikaline immunoloogia õpikunäide. Kui alguses on antikehade tase hästi kõrge, siis ajas hakkab see langema. See on muu hulgas tingitud sellest, et organismil pole, kellega võidelda, sest viirus on juba nii-öelda ära tapetud," selgitas Varjak.

Kaitse langeb ka seetõttu, et immuunvastuse ülevalhoidmine on väga energiakulukas. "Organism ei saa seda lubada, sest ta on pidevalt kõikvõimalike muude patogeenide turmtule all, millega on vaja aktiivselt võidelda. Seda igapäevast võitlust eri bakterite ja viirustega inimene ise reeglina tähele ei pane," arutles Varjak.

Kaasprofessor lisas, et kui organismil ei ole koroonaviirusega kokkupuudet, ei ole sellel justkui mõtet antikehade taset üleval hoida: "Immuunmälu jääb küll alles, aga selle käimatõmbamine võtab kolm-neli päeva aega. Kui see käivitub, siis sõltub inimese tervisest ja vanusest, kui kiiresti organism viiruse kontrolli alla saab." 

Kolmanda doosi eesmärk ongi see, et see annab organismile märku, et see on jälle justkui viirusega pihta saanud, viies seeläbi antikehade arvu üles. "Eriti vanemate ja riskirühma kuuluvate inimeste puhul on kolmanda doosi tegemine praeguses olukorras väga oluline," rääkis Varjak. 

Riikidevahelised erinevused

Riikides, kus enamik inimesi on vaktsineeritud, nagu näiteks Norras ja Taanis, on selgelt näha, kuidas haigestumis- ja suremusnäitajad on oluliselt madalamad kui nendes riikides, kus vaktsineerituse tase on madal. "Kui vaktsineerituse tase on kõrge, siis koroonanumbrid ei lähe püstloodis üles, nii nagu meil on juhtunud. Eriti kurb näide on Läti," sõnas Varjak.

Eestis on kümnest haiglasse sattunud koroonapatsiendist vaktsineerimata seitse inimest. Varjak märgib, et kui need inimesed oleks vaktsineeritud, siis oleks praeguse 300–400 haiglaravil oleva inimese asemel haiglates umbes 100 patsiendi ringis.

"Seega, kes pole veel vaktsineeritud, peaks seda lähipäevil tegema ning ülejäänutel tuleks talve jooksul kindlasti saada tõhustussüst, sest see aitab kaitsta nii enda kui ka tegelikult oma lähedaste tervist," rääkis Varjak.