Susan Finkbeiner Long Beachis asuvast California Osariigiülikoolist ja Adriana Briscoe Irvine'i California Ülikoolist tegid katseid kolme kohaliku liblikaliigiga, nende seas punamustatiivulise Heliconius eratoga.

Nad õpetasid katseliblikatele selgeks, et ultravioletselt särava lambikese juurde asetatud kausikesest saab juua head nektarit.

Kui see oli liblikatele selgeks saanud, seati üles katse, kus lambikesi oli kaks. Mõlemad olid ultravioletsed, kuid ainult üks neist säras väljaõppe ajal kasutatud lainepikkusel, teisel oli lainepikkus natuke teine.

Suurem osa liblikaid ei paistnud kahel lambil vahet tegevat, sest lendas alati selle lambi juurde, mis põles eredamalt. Kui lambid põlesid ühe eredalt, siis lendasid need liblikad pooltel juhtudel ühe, pooltel teise lambi juurde.

Erandiks olid aga emased Heliconius eratod. Nemad lendasid kõhklemata otse selle lambi poole, mille valguse sagedust oli kasutatud ka väljaõppe ajal. See valik oli neil kindel isegi juhul, kui teine lamp säras 15 korda eredamalt.

See osutab, kirjutavad Finkbeiner ja Briscoe ajakirjas Journal of Experimental Biology, et emased Heliconius eratod näevad kahte ultravioletttooni erinevalt.

Võib arvata, et neil liblikatel on välja arenenud sugudevaheline tööjaotus, umbes nii nagu mõnedel ahvidel, kellel ainult emasloomad eristavad rohelist ja punast ja oskavad seetõttu endale ja kaaslastele korjata just küpseid, mitte tooreid puuvilju.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.