"Võib olla optimistlik, et Eesti kui digiühiskond kestab ka tulevikus. Meil on hästi toimiv digiriik ja digimajandus, samuti on meil päris vinged globaalse ulatusega nišiplatvormid," sõnas Kitsing.

Eestlased on optimistlikud nii uute tehnoloogiate kui ka nende tagajärgede suhtes. "Sõidujagamisteenuste ja muude rakenduste osas on meil üpris liberaalne keskkond. Näiteks Taanis tähendab sõidujagamine sisuliselt taksoteenuse pakkumist. Kopenhaagenis mõned aastad tegutsenud Uber lahkus sealt," täiendas Kitsing.

Professori sõnul mõjutab kohalikku digiarengut paljuski koostöö Euroopa Liidu liikmesriikide seas: "Oluline küsimus on, kuidas digiinfrastruktuur areneb. Ise me oleme selles osas optimistlikud, kuid kui vaadata näiteks 5G-võrgu arendamist, siis on teatud asjad ka toppama jäänud." 

Ennustus, prognoos, stsenaariumid

"Ennustus on see, kui ma kõhutunde pealt ütlen näiteks, et krüptoraha saab väga oluliseks. Prognoos põhineb konkreetselt sündmuste ja trendide aegreal, mille alusel saab modelleerida võimalikke tulevikke," selgitas Kitsing. 

Ta lisas, et prognoosimine töötab paremini lühiajalises perspektiivis ja olukorras, kus on selge trend, nagu näiteks kliimasoojenemise puhul.

"Kui me aga räägime komplekssematest teemadest, nagu näiteks tehnoloogia mõju tööhõivele, mida mõjutavad mitmed tegurid, siis on prognoosimine keeruline. Sel juhul on eelistatum stsenaariumite planeerimine," arutles Kitsing,

Stsenaariumite planeerimise puhul võetakse arvesse tegurid, mille kohta puudub üksmeel ja mida on raske prognoosida. "Loomulikult võib stsenaariumite tegemisel ka fantaasiasse kalduda, eeldades näiteks, et Marsilt tulevad tulnukad ja vallutavad Maa. Üleliia radikaalseid stsenaariume ei ole seega mõistlik teha, eriti siis, kui tahame, et stsenaariumid aitaks meil kujundada tulevikku puudutavaid otsuseid," rääkis Kitsing.

Kui prognoos põhineb lineaarsel loogikal, kus teatud trendi kantakse üle tulevikku, siis stsenaariumite puhul kukub lineaarne loogika kokku, sest sisse võivad tulla sündmused, mis pööravad senise trendi pea peale. "Näiteks 2008. aasta majanduskriis oli üks selline sündmus, kus paljude investorite portfellid kahanesid drastiliselt, sest senine kasvutrend lõigati radikaalselt läbi," kommenteeris Kitsing.

Nõrgad ja tugevad signaalid

Kui prognoos töötab tugevate signaalide alusel, siis stsenaariume saab teha ka nõrkade signaalide põhjal. "Kümme aastat tagasi oli sõidujagamine nõrk signaal, Uber oli just alustanud ja suurt edu veel ei paistnud," sõnas Kitsing

Professor lisas, et samamoodi oli raske uskuda 15 aastat tagasi, et lähitulevikus võib ennast edukalt ära elatada elukutselise juutuuberina. Statistilised andmed juutuuberite arvu ja sissetuleku kohta siis ei oleks lubanud praegust reaalsust prognoosida.   

Tulevikutöö

Kitsingu sõnul on tulevikutöö peamine küsimus see, kas digitaalsed vahendid täiendavad inimest või hakkavad teda asendama, tuues kaasa tööpuuduse. 

Kitsing tõi näite, et kui Exceli programmi hakati kasutama, levis arvamus, et raamatupidajaid pole enam vaja: "Raamatupidajad on endiselt olemas ja Excelist on saanud oluline abimees, võimaldades teha efektiivselt asju, mis võtsid varem kauem aega."

Enim võib tehnoloogia üle võtta rutiinsema iseloomuga töid. "Näiteks tehnoloogia suudab täita sekretäri rutiinseid tööülesandeid. See aga ei pruugi tähendada, et sekretäri ametikoht ära kaob, aga see võib saada uue sisu," sõnas Kitsing. Ta lisas, et raskem on ette kujutada, et tehnoloogia hakkab asendama näiteks hooldajate ja õpetajate tööd, kuid see saab siiski olla abiks rutiinsemate tegevuste puhul.

Digiplatvormidega seotud stsenaariumid

Üks digitulevikuga seonduv küsimus puudutab digiplatvorme, kus praegu domineerivad suured erasektori firmad, nagu näiteks Google ja Facebook. "Üks stsenaarium on, et see kõik jätkub ja süveneb, näiteks nii, et Google võtab üle pangad ja lahendab ära kohalike omavalitsuste IT-probleemid. Samas ei ole üldse välistatud, et suurte platvormide roll väheneb, seda arutatakse aktiivselt nii Euroopa Liidus kui ka Ameerikas Ühendriikides," arutles Kitsing.

Teine stsenaarium, mis on hästi nähtav Hiina puhul, seisneb selles, et riigid hakkavad aina enam sekkuma platvormimajandusse. Selle järgi muudaks erinevad regulatsioonid platvormid oluliselt riigikesksemaks.

Kui need kaks on peamised stsenaariumi, siis ei välista Kitsing ka tulevikku, kus inimesed ei usalda suuri eraplatvorme ega ka riiklikke lahendusi ja proovitakse leida väiksemaid lahendusi.

Kitsing selgitas, et platvormid nagu Google töötavad kahepoolsete turgude põhimõttel. "Platvorm annab otsingurakenduse tasuta kasutada, aga selle hinnaks on reklaam ja andmete loovutamine. Sellele vastukaaluks võivad menukaks saada tasulised, kuid reklaamivabad rakendused, kus tarbijal on rohkem kontrolli. Suurte domineerivate platvormide asemel oleks siis palju väiksemaid," selgitas Kitsing.

Platvormistumisega seoses tõi professor lisaks välja platvormist sõltuva ettevõtlusega seotud probleemi. "Kui edukaks kujunev ettevõte kasutab näiteks Amazoni platvormi, võib Amazon luua sarnase toote enda nime all, jättes ettevõtte tühjade kätega." Kitsing lisas, et sellisel juhul peab ettevõte otsima viise, kuidas ennast vähemalt osaliselt platvormist eraldada ja klientideni jõudmist mitmekesistada.

Andmete tulevik

Kitsingu hinnangul ei saa välistada varianti, et vastuseis andmekasutusele suureneb märgatavalt, mis omakorda ahendab kogu digituleviku arenguvõimalusi: "Selle stsenaariumi järgi on Euroopa Liit küll olemas, aga riikidevaheline digiturg ei toimiks. See meeldiks neile, kes eelistavad kiirelt sõitva tehnoloogiarongi pealt maha astuda."

Indiviidi andmed iseenesest pole väärtuslikud, väärtus tekib sellest, kui andmeid on hästi palju. "Selleks, et masinõpe saaks töötada, on vaja suurt andmehulka. Põhjus, miks Google'i tõlge on eesti ja inglise keele vahel kesine, on see, et tulenevalt eestlaste arvust on vähe andmeid, mille peal algoritm saab õppida ja areneda," selgitas Kitsing.

Meelis Kitsing kirjutab digitulevikuga seotud stsenaariumitest oma värskes monograafias The Political Economy of Digital Ecosystems: Scenario Planning for Alternative Futures (Routledge 2021).