Internetivabaduse indeks mõõdab riigiti inimeste õigusi ja vabadusi digiruumis, kaasa arvatud netisuhtluses ja meediatarbimisel ning seda, kas need õigused ja vabadused on kaitstud. Samamoodi läheb indeksis arvesse turul tegutsevate ettevõtete vabadus pakkuda oma teenuseid või tehnoloogiat digitaalsel viisil. "Oleme järjekindlalt koos Islandiga indeksi eesotsas," ütles Hinsberg saates "Terevisioon". 

Indeksis võeti arvesse 70 riiki, kus elab 88 protsenti maailma internetikasutajatest. "Päris kõiki riike ei ole seal valimis olemas. Nii et me ei saa Soome või Lätiga otseseid paralleele tõmmata," märkis Hinsberg. Uuringus ei vaadeldud näiteks ühtki Põhjamaad peale Islandi ega ühtki Balti riiki peale Eesti.

Eesti sai indeksis 94 ja Island 96 punkti sajast võimalikust. Kuna vabaks loeti vähemalt 70 punkti saanud riigid, osutus Hinsbergi sõnul valimisvabaks vaid 18 riiki. Eestile lähematest riikidest olid valimis esindatud Venemaa 30, Valgevene 31, Ukraina 62 ja Saksamaa 79 punktiga.

Eesti punktiseis pole indeksis juba kolm aastat muutunud. Hinsbergi sõnul ei tähenda 94-punktine tulemus, et Eestis oleks internetivabadustega midagi korrast ära, vaid Eesti pole lihtsalt kõigile mõõdetud ootustele täielikult vastanud. "Sellega on kõik korras, sest pole ülesannet ega eesmärki seatud, et absoluutselt mingeid reegleid või piiranguid ei tohiks olla sellel, kuidas me kõik oma digitaalses elutoas käitume," põhjendas ta.

Eesti hea koha taga näeb Hinsberg riigi väiksuse kõrval riigi tugevat digitaalset identiteeti ja hästi kaitstud andmekogusid. Samuti on Eesti inimestel endiselt alles sõnavabadus. "Võime avaldada nii sotsiaalmeedias kui ka meedias ühelt ja teiselt poolt ka väga radikaalseid seisukohti. Kellegi kasutajakontot või inimest selle pärast ära ei blokita," seletas ekspert.

Samas on Eesti tema sõnul üha haavatavam oma isiklikust käitumisest tuleneva andmelekke või riski suhtes. "Soovitus võib olla, et oleme ikkagi väga ettevaatlikud, kuhu me alla kirjutame ja kuhu oma identiteeti ja andmeid jätame," ütles ta.

Üleilmselt tuleb Hinsbergi sõnul juba üle kümne aasta erinevaid internetipiiranguid ja -reegleid üha juurde. "Ruum, mida me kõik jagame, läheb meie jaoks aina kitsamaks. Vabadusi jääb vähemaks," sõnas ta. Nii sedastatakse raportis, et juba 11. aastat läheb internetivabaduse olukord maailmas kehvemaks. Tänavu halvenes olukord enim Myanmaris, Valgevenes ja Ugandas.

Oma osa olukorra halvenemises oli endiselt koroonapandeemial. "Eestiski on tähelepanu juhitud, et pandeemiat ja üldse igasuguseid kriise ei tohiks kasutada selleks, et seada sisse mingeid uusi reegleid või norme, mis jäävad alles, kui kriis ära lõppeb," osutas Hinsberg. 

Samas just seda teed mitu uuritud riiki eksperdi sõnul läks: näiteks on 21 riigis internet ära lõigatud või piiratud inimeste juurdepääsu ühendusele. "Kahekümnes riigis blokeeriti sotsiaalmeedia kontosid ning seda just eriti riigi suunas ja vaktsineerimispoliitika suhtes välja öeldud seisukohtade avaldamise eest," kirjeldas ta. Samuti kohustasid paljud riigid oma ettevõtteid jagama riigiga andmeid kasutajate näiteks kasutajate telefonikõnede või asukoha kohta.

"Meid ei ole see veel puudutanud nii valusalt, sest need seadused ei ole veel kehtestunud," ütles Hille Hinsberg Eesti kohta. Samas ootavad Eestit andmejagamisega seotud arutelud veel ees, sest rakendamist ootab mitu selleteemalist seadust. "Praegu peab riigikogu otsustama elektroonilise side seaduse üle," tõi ta näite.

Samuti võeti vastu andmekogude ehk ABIS-e seadus, mille rakendamise kohta teatakse Hinsbergi sõnul veel vähe. "Tuleb väga hoolikalt jälgida, millised meie reeglitest hakkavad kuidas meie elusid mõjutama," märkis ta.