Freedom House hindas kümnendat aastat järjest 65 riigi internetivabadust. Raporti kohaselt on kümme aastat järjest toimunud üldine kasutajaõiguste halvenemine, mis aitab maailmas kaasa demokraatia laiemale kriisi süvenemisele.

Kõige paremini suudetakse kaitsta raporti põhjal internetivabadust Islandil, mida näitab kogutud 95 punkti sajast. Eesti jäi Islandile alla ühe punktiga.

Eesti sai 94 punkti sajast neljal põhjusel.

• Riik võib interneti avaldatavat sisu blokeerida või filtreerida või sunnib teenusepakkujaid seda tegema. Siin on peamine põhjus faktis, et Maksu- ja Tolliamet teostab järelevalvet, sealhulgas peab nimekirja illegaalsete hasartmängu-saitide kohta, mida Eesti teenusepakkujad on kohustatud blokeerima.
• Riigi või teised institutsioonid (sealhulgas kohus) saavad sundida väljaandeid ja veebiplatvormide haldajaid veebi laetud sisu teatud tingimustel kustutama.
• Valitsus või teised mõju omavad grupid saavad mõjutada veebis avaldatavat infot enda huvide edendamiseks. Ajakirjanduse vabadus sattus kahtluse alla. Näiteks käsitleti hinnangu andmisel Postimehe toimetuses kerkinud enesetsensuuri juhtumeid. Neile on tähelepanu juhtinud ka Reporters Without Borders.
• Veebiteenuse pakkujad, sealhulgas telekommunikatsioonifirmad on seadusega kohustatud võimaldama riigiasutustel nende kasutajaid jälgida

Kõige kehvemal järjel on internetivabadus Hiinas ja Iraanis. Hiina on kuuendat aastat järjest kõige väiksema internetivabadusega riik. Internet on Hiinas tugeva kontrolli all – automaatne tsenseerimine, kõrgtehnoloogiline järelevalve ja mastaapsed arestimised rikkumiste korral on tavapärane.

Meetmeid ei kasutata ainult viirusepuhangu peatamiseks, vaid ka mitteametliku teabe ja valitsusevastase kriitika tõkestamiseks. Riigiametnikud ja meediakanalid, mida toetavad robotid ja trollid, levitasid valeinformatsiooni nii riigisiseselt kui ka kampaania korras kogu maailmas.

Freedom House on märganud viimasel aastal kolme märkimisväärset trendi:

Esiteks, poliitilised liidrid tõid koroonaviiruse pandeemiat ettekäändeks, et vähendada inimeste ligipääsu informatsioonile. Võimud on sageli blokeerinud sõltumatuid uudisteportaale ja arreteerinud inimesi, süüdistades neid valeinfo levitamises. Valitsused üle maailma kukkusid läbi elava ja mõistliku veebipõhise avalikku sfääri edendamisel.

Teiseks, koroonaviiruse pandeemia on tekitanud lihtsustanud ligipääsu inimeste isiklikele andmetele. Seega on neid hõlpsam koguda, digiteerida ja analüüsida. Ametivõimud on koroonapandeemiat ära kasutanud õigustusena, et anda kergekäeliselt luba kasutada tehnoloogiate kasutamiseks, mida on peetud varem liigselt eraellu tungivaks. Nii saavad valitsused ja eraettevõtted teha hõlpsamalt otsuseid, mis piiravad inimeste majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi.

Kolmandaks on võtnud interneti aeglase killustumise asemel maad liikumine tõelise kübersuveräänsuse poole. Valitsused kehtestavad määrusi, mis piiravad info liikumist üle riigipiiride.

Täismahus raportiga saab tutvuda siin.