"Levinud arusaamana eeldame, et iga aastaga muutub maailm üha paremaks. Samas rääkides isikuvabadustest, on tulemus vastupidine. Enamus uuringuid toovad esile, et inimkond on vähem vaba kui mõned aastad tagasi," arutles Pavel Durov. Kodumaal inforuumi arendamise tulemusel sündinud vastuolude tõttu eksiili eelistav ettevõtja lõi Venemaal ülipopulaarse Facebooki klooni vKontakte ja hiljem kõrvaltvaatajate eest turvatuna vabamat suhtlust võimaldava rakenduse Telegram.

Durovi augusti lõpus avaldatud vabaduse kadumist puudutav arutelu äratas tähelepanu, nagu inimesed oleks ärganud märkama ammu ära harjunud kroonilist valu. Paistab, et interneti näol demokratiseerunud inforuum kandis kaasas rohkem kui ühte kingitust. Nagu kingitustega tavaks, kaasneb nendega hea saamise lootus – samuti sõnatu kokkuleppena kohustuslik viisakus juhtudeks, kui midagi polegi meeltmööda.

Tehnoloogia arengut analüüsivad teadjamad inimesed räägivad positiivsest bilansist. Nad ei eita, vaid isegi hoiatavad, et arenguga kaasnevad uued probleemid. Positiivne tähendab seda, et keegi ei soovi vana aega tagasi ega saadud hüvedest loobuda. Uued väljakutsed võiks olla hirmutavad, sest nende lahendamiseks puudub varasem kogemus. Optimismi kütab kasvanud võimekus, mille abil loodetakse hakkama saada ka uudsete olukordadega.

Ilmselt harjutakse ka piisavalt aeglaselt kasvava valuga. Seda eriti olukordades, millega kaasneb ühiselt aktsepteeritud hüve. Midagi uute ja senisest rohkemat sotsiaalset kapitali signaliseerivate moodsate kingade taolist, mis on paraku natukene väiksed. Selline valu kannatakse ära. Infoajastu "kingad" on siit-sealt pitsitanud ehk piiranud varvaste vabadust. Ühiskonna tantsupeol häda ununeb. Valu unustatakse kollektiivselt, sest kõigi varbad natukene valutavad.

Jäägu need metafoorid ja lugegem edasi, mida Durov arvab. Ta osutab juhtidele, keda keegi pole valinud enda eest otsustama. Need on uute ja võimsate IT-ettevõtete juhid kelle kätte on tänu populaarsetele teenustele loovutatud väikeste ja mugavuse varju jäävalt märkamatute tükikeste kaupa oma vabadusi.

Näiteks tsenseerivad kahe populaarse mobiiliplatvormi omanikud, vastavalt Apple ja Google, milliseid rakendusi tohime oma telefonides kasutada. Nende kõrval määravad kaardimaksete operaatorid, nagu Visa ja Mastercard, milliste toodete ja teenuste eest võime maksta jne. Oluline muutus leidis aset suhteliselt lühikese aja jooksul, sest kõigest paarikümne aasta eest räägiti, kui tore on detsentraliseeritud internet ja ahistamata internetipangandus.

Kanname kaasas jälitusseadmeid, millega ettevõtted koguvad teavet meie elust, mida kasutades oskavad juhtida meie tähelepanu probleemidelt kõrvale lihtsakoelise ja odava meelelahutuse juurde, nendib Pavel Durov. Selleks, et keegi ei saaks peitu pugeda, olid puudu vaid valvekaamerad, mis varustatakse mitmes riigis näilise normaalsusega inimeste suhtes valvsaks loodud ja neid väsimatult jälgiva tehisintellektiga. Seegi protestidest vaba samm juhtus kõigest paari kümnendi jooksul.

Vahest oli keegi paarikümne aasta eest arvamusel, et majandusliku arengu eeldus on isikuvabadus, jätkab Durov. Ta kirjeldab õige ja vale vahel valikuid kujundanud arusaama, et vabaks mõtlemiseks ja ideede teostuseks tagatud inimõigused, sõnavabadus, majanduslik ning poliitiline liberaalsus on need, mis rikastavad kogukonda uute toodete ja teenustega ning suurendavad majanduslikku potentsiaali. Eeskujuks toodi USA-d kui suurima ostujõuga riiki. Aastal 2017 tõukas ameeriklased troonilt oluliselt teistsuguse ja demokraatlikes riikides mitmesuguste tõsiste etteheidetega hurjutatud ideoloogiaga Hiina. Paistab, et oleme unustamas, mis on tegelikult meile hea.

Öeldakse, et pessimistiks saadakse, kui kohtutakse rohkem kui ühe optimistiga. Durov on pessimistlik ja tõdeb, et need, kes võiks protsessi paremuse poole suunata ehk tänase põlvkonna kõige aktiivsemad ja loomingulisemad kulutavad end mängudeks liivakastis nimega "vaba ettevõtlus". Alternatiivselt loovad nad digitaalset sisu, millega hoitakse kasutajad kauem kleepununa ekraanidele. Ülejäänute võimalus toimuva märkamiseks on hajutatud rohke ja odava meelelahutusega.

Kõike seda hoomates jääb Pavel Durov mõtlikuks, püüdes oletada, mis võiks olla selle põlvkonna pärand? Kas läheme ajalukku nendena, kes lasid vabal ühiskonnal langeda düstoopsesse painajasse? Vahest jääme meelde nendena, kes võitlesid ja kaitsesid vabadusi mille eest varasemad põlved pidid nii palju ohverdama?

Kardetavalt kuvandub Pavel Durovi avalik telegramm enamusele argiseid rõõmukübemeid segava halva unenäona. See tuleks unustada ja teha veel üks naeratav selfie.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".