"1980. aastatel, kui paljud piirkonnad planeeriti, oli Eestis tuhande inimese kohta umbes 85 autot ja toonastes prognoosides oli aastaks 2000 autode arv tuhande inimese kohta 200. Praegu on see umbes 550 ehk see, mida planeeriti ja mis on juhtunud, on väga erinev," ütleb Tallinna Ülikooli vanemteadur Tauri Tuvikene. Samas leiab ta, et vastus ei ole mitte selle trendi aktsepteerimises, vaid tegelikult vaatamine tagasi, kuidas magalapiirkondi omal ajal ette kujutati ja planeeriti.

Tema sõnul kavandati Nõukogude ajal majade ümbrusesse jalakäijate liikumisala. Suurem osa parkimisest pidi olema suunatud magalapiirkondade servadesse kas suuremate parklate või garaažide näol. Elu kujunes aga teistsuguseks ja nüüd seisabki paljude korteriomanike ees nii-öelda parkimisprobleem.

"Parkimisprobleem ei ole lihtsalt parkimiskohtade vähesus, vaid kompleksne küsimus sellest, milleks me tahame ruumi kasutada," avab Tuvikene mure olemust. "Kuhu autod võiksid olla pargitud, on vaid üks osa sellest. Samuti tuleb mõelda, kas autosid võiks üldse vähem olla. Milleks veel majade ümbruse ruumi kasutada? Kuidas kujundada linnade liikumisvõimalusi terviklikult? Ja nõnda edasi."

Uusi kuumasaari teha ei tohi

Kuna autosid on parkimiskohtadest rohkem, on uued parkimiskohad vajalikud, leiab ettevõte Kobras AS maastikuarhitekt Teele Nigola. Samas ei tohiks need tema sõnul rikkuda majade ümbruse mikrokliimat. "Linnakeskkonnas kuumasaarte juurdetekitamine on väga taunitav. Seda me kindlasti ei peaks tegema," selgitab Nigola. Roheluseta linnaruum võib aga kuumal suvel olla rohelisest linnaruumist viis kraadi soojem.

"Minu meelest on oluline, millise kattega parkla tehakse," märgib Nigola. Arvestades parkimisvajaduse kõrval ka linna kliimat ja tervist, tuleks maastikuarhitekti sõnul eelistada vihma läbilaskvaid katteid. "Niipea, kui me teeme juurde pinda, mis ei lase vett läbi, tekib seal kohe sademeveeprobleem," osutab ta. Nimelt kütab soojenev kliima ühest küljest asfaldi kuumaks, kuid toob teisest küljest kaasa üha tugevamad vihmad.

Sestap võiks rajatav parkimiskoht koosneda Nigola sõnul näiteks muruvuugiga kividest. Nendest laotud pinnasele võib päikesevalguse mõjul hakata kasvama rohi, sest üldjuhul pargivad autod kortermajade ümber vaid öösiti.

"Teine teema on see, mida näiteks Annelinnas tehti, kui Mõisavahes parklate lahendust korrastati. Koos parkimiskohtadega tehti ka lahendus hoonetevahelistele haljasaladele," kirjeldab maastikuarhitekt. Kuigi parklaehituse käigus võeti mitu puud maha, istutati selle korvamiseks parkla ümbrusesse vähemalt sama palju uusi puid ja põõsaid.

"Mõte on, et kui sa vähendad haljasmassi pindalaliselt, siis sa läheksid samas haljasmassi kvaliteedis suuremaks," selgitab Nigola. Näiteks laiub Annelinna paneelmajade vahel tema sõnul sageli lage muruplats, mis on elurikkuse mõttes kõrb. Muru imab küll vihmavee ära, kuid muud kasu ei paku. "Kui seal oleks ka kõrghaljastus ja põõsad, siis loomulikult oleks vee vastuvõtmise võime suurem, samuti varju tekitamine ja hapniku tootmine," võrdleb maastikuarhitekt.

Korteriühistud võiksid ühineda

Kuna praegu on parkimisprobleem korteriühistute lahendada, on iga ühistu lähenenud teemale pelgalt oma huvidest lähtudes. "Kui Mustamäel näiteks ringi käia, siis majade ümber on alad sageli juba autode alla võetud," kirjeldab Tauri Tuvikene. Sellistel juhtudel asfalteeritakse tihtilugu ära platsid, mis juba olid de facto parkimiskohad.

Kui uusi parkimiskohti ikkagi luuakse, tasakaalustavad neid lisaks puudele ja põõsastele Teele Nigola sõnul näiteks mänguväljakud lastele ja pingid vanuritele. Tauri Tuvikene leiab samuti, et üksnes uutesse parkimiskohtadesse panustades muutub linnaruum jalakäijatele ohtlikuks. "Kui autod majade ümber sõidavad, on see ka takistus näiteks lastega mängides või neile vabaduse andmisel. Kogu aeg tuleb arvestada autodega," arutleb ta.

Tuvikene näeb Mustamäe 2006. aasta üldplaneeringu näitel lahendust selles, et uusi parkimiskohti küll rajatakse, kuid majadest veidi eemale suuremate teede äärde. "Selliseid ruumilisi lahendusi on olemas, aga need eeldavad süstemaatilist lähenemist," ütleb ta. Teisisõnu ei lähe suurte teede äärse parkimise plaan läbi, kui parkimiskorraldus on, nagu praegu, üksikute korteriühistute õlul.

Siinkohal võiks Tuvikese hinnangul ohjad haarata korteriühistute ühendused. Kui praegu on korteriühistust järgmine haldusühik Tallinnas linnaosavalitsus, siis Tuvikese sõnul tasuks kaaluda ka majadevahelisi või mikrorajoonipõhiseid ühendusi. Need saaksid tegutseda juba kõrgemal tasandil, kui muruniiduki laenamine ühistu esimeeste vahel, mida esialgse koostööna ka juba praegu näha saab. "Näiteks on kuus maja, kes on enam-vähem ühe hoovi ümber. Need kuus maja leiavad siis ühise lahenduse," pakub ta. Linnavõim oleks sel juhul erinevate huvide vahendaja ja läbirääkija.

Parkimisprobleemi veel ühe võimaliku lahendusena nimetavad nii Tuvikene kui ka Nigola kaubanduskesuste parklate ristkasutust. "Mis mõte on selles, et meil on üks parkla, mis on öösel tühi ja teine parkla, mis on päeval tühi?" küsib Nigola retooriliselt. Kuigi mõlemad asjatundjad möönavad, et kaubanduskeskused ise pole ristkasutusest huvitatud, siis tuleks seda võtta kui väljakutset, mitte lõplikku olukorda.

Nigola sõnul jääb ristkasutus just nimelt kokkulepete taha. "Kui meil on valida, kas me võtame üles korraliku haljastatud pinna ja paneme sinna veel parkimiskohti juurde või püüame leida kokkuleppeid, siis ma arvan, et see teine oleks jätkusuutlik suund, mida vaadata," ütleb maastikuarhitekt.

Autosid jääb vähemaks... aga trend on aeglane

Pikas plaanis jääb autosid Eestis Tauri Tuvikese ennustuse järgi kindlasti vähemaks. "Kas see juhtub nüüd viie aasta jooksul? Pigem mitte. Kas kümne aasta jooksul? Võib-olla. Suund on Euroopa Liidus sinnapoole võetud, kuigi sammud Eestis on olnud veel aeglased," tõdeb ta.

Teele Nigola märgib, et mida mugavam on autoga liigelda ja toimetada, seda rohkem tuleb neljarattalisi juurde. "Loo mugavad võimalused teistmoodi toimetamiseks ehk loo mugavad võimalused ühistranspordi ja jalgrataste kasutamiseks, siis ei tule autosid juurde," sõnab ta.

Kui Tartu püüab Nigola sõnul autostumist eelnimetatud moel vähendada, siis Tuvikese sõnul on ka Tallinna magalate ühistranspordivõrk väga hea. "Häda on selles, et kui võtta Mustamäe näide, siis näiteks ühistransport on ikkagi natuke aeglane," ütleb ta.  Uue alternatiivina on saadaval ka rendiautod, mis sobivad Tuvikese sõnul neile, kes kasutavad autot aeg-ajalt.

Tuvikese pakutud lahendus koosneb seega mitmest osast – samal ajal kui autod suunatakse parkima suuremate teede äärde, arendatakse ka ühistranspordivõrku, rendiautosüsteemi ja jalgrattateid, et alternatiivid isiklikele autodele oleksid tugevad. "Kui aga juba panna majade ümber asfalt ära, siis sinna see jääb," ütleb ta.