Eesti muinaslinnuste väravaid on väga vähe uuritud, mistõttu Rosma vallimägi pakub selleks ainulaadse võimaluse, vahendas "Akuaalne kaamera".

"Eks ikka väravakäigu ehitus on see, mida me siit otsime. Asju, kulda, hõbedat, midagi siit leida ei ole. Linnus on ju ise olnud kasutusel väga lühikest aega, see on tõesti selline kiiruga tehtud hädaabilinnus, kus õue peal muinasaja lõpu kultuurkihti üldse ei ole. See on ristisõdade ajal, väga tõenäoliselt aastal 1223 ehitatud, saanud ehk enam-vähem valmis ja kohe maha põletatud," selgitas Tartu ülikooli arheoloogiaprofessor Heiki Valk.

Arheoloogiatudengid teavad, et ka söestunud leidude abil saab teha järeldusi toonase ehituskunsti kohta.

"Puidutöö on olnud siiski üsna kõrgel tasemel. Oleme leidnud võimaliku märgi, et palke on ka tahutud ehk ei ole ainult ümarpalgist tehtud," ütles Sander Jegorov.
Väravakäigu järg-järgulisel väljakaevamisel suureneb ka leidude hulk.

"Hendriku kroonikas mainitakse ju linnuse tippu summitas castri ja seda kohta ja selle kõrval olevat väravakäiku me kaevame siin. Siin on näha, kuidas on tukid alla langenud, on liiv läbi põlenud, valli harjal olevad heitekivid on väga tugevasti läbi põlenud. See kõik on kukkunud väravakäiku. Seda varingut oleme eemaldanud ja jõudmas varingust sügavamale," rääkis Valk.

Palava ilma tõttu jätkuvad Rosma linnamäel arheoloogilised väljakaevamised augustis.