Võõrkeele kõnekujundeid aitab lahti muukida lai emakeelne sõnavara

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Näiteks väljend black sheep ('must lammas') koosneb sõnadest, mis õpitakse tõenäoliselt juba varakult. Autor/allikas: John Haslam/Flickr (CC BY 2.0)

Idioome ehk kujundliku tähendusega sõnaühendeid omandab keeleõppija enamasti alles edasijõudnute tasemel õpingute lõpus. Tallinna Ülikoolis kaitstav doktoritöö osutab, et ehkki idioome mõista pole alati kerge, tasub nendega tutvust teha juba varem. Võõraid väljendeid aitavad mõista nii emakeele sarnased kõnekujundid kui ka kontekst.

"Võõrkeele kõneleja saab ju ka ilma idioomideta end mõistetavalt väljendada, aga nende mittemõistmine võib tekitada tõrkeid suhtluses," ütleb keeleteaduse doktorant Rita Anita Forssten. Kujundlik keel võib ühtlasi aidata võõrkeele õppijal paremini mõista teist kultuuri, sealhulgas selle tüvitekste, eetikat ja moraali.

Võõrkeele õppes jõutakse idioomideni sageli aga edasijõudnute tasemel ehk pigem hiljem kui varem. Oma peagi kaitstavas doktoritöös uuris Forssten, mis hõlbustab inglisekeelsete idioomide mõistmist veidi madalamal tasemel keeleõppijate jaoks. Selleks lasi ta Eesti 6.–8. klassi õpilastel pakkuda, mida neile tundmatud inglisekeelsed idioomid tähendavad.

Kes emakeelt ei tunne, jääb võõrkeelega jänni

"Õpilaste loogiline mõtlemine ja kujutlusvõime avaldas muljet," märgib Rita Anita Forssten. Kui tavaliselt hüppaks lapsed uuest sõnast või fraasist üle, sest teksti ülejäänud sisu on selge, siis katsetes pidid nad just võõra väljendi tähendust nuputama.

Sealjuures oli keeleteadlase sõnul näha individuaalseid erinevusi. "Mõnedel, kuid mitte kõigil õpilastel tuli kohe meelde idioomi eestikeelne versioon ja selle tähenduse kaudu said nad aru ka ingliskeelsest väljendist," osutab ta. Samas võis juhtuda, et õpilane teadis küll eestikeelset idioomi, aga mitte selle täpset tähendust – neil juhtudel polnud emakeelsest vastest abi. Üleüldse tundsid õpilased eestikeelseid idioome väga erineval määral.

Väike enamus õpilasi hakkas ingliskeelset väljendit üksikute sõnade tähenduste kaudu lahti muukima ning püüdis leida seose sõnasõnalise ja kujundliku tähenduse vahel. "Arutleti näiteks, mida sümboliseerivad erinevad värvid (green with envy) või milliseid omadusi kannab härrasmees (gentlemen's agreement) või tigu (at a snail's gallop)," toob Forssten näiteid. Selline lähenemine võis õpilase jaoks lõppeda dilemmaga, sest näiteks on tigu aeglane, kuid galopp viitab kiirele liikumisele.

Kui võõrast kõnekujundit ei aidanud avada ei eesti keel ega semantiline analüüs, toetusid õpilased väljendi kontekstile. "Vaatamata sellele, et konteksti määr oli minimaalne, suutsid õpilased vahepeal ka selle abil tähenduse välja selgitada," möönab uurija.

Kolmest lähenemisest töötas Forssteni sõnul mõnevõrra paremini eestikeelsele idioomile toetumine. Eeldusel, et õpilane tõesti eestikeelset väljendit tundis, on tulemus uurija sõnul ka loogiline. "Seega tasuks õpilaste emakeele ja võõrkeelte õpetajatel koostöös valida õpetatavad idioomid ja arutada neid õpilastega nii ema- kui võõrkeeles," ütleb ta.

Idioomid ei pea magustoiduks jääma

Rita Anita Forssteni sõnul kipuvad lapsed tõlgendama kujundlikku keelt sõnasõnaliselt. "Kui aga idioomid esitatakse kontekstis, mis piisavalt hõlbustab arusaamist, peaksid juba seitsme-aastased suutma idioome mõista, kuid oma kõnes nad neid veel ei pruugi kasutada," märgib ta. Mis kujundliku kõne kasutamisse puutub, jõuab laps vaimsete võimete arengu teooria järgi formaalsete operatsioonide staadiumisse umbes 12-aastaselt, mil ta õpib abstraktselt mõtlema. Võime piltlikult rääkida areneb inimesel täielikult välja alles täiskasvanueas.

Kui aga mistahes tasemel keeleõppijale idioome tutvustada, võiks seda moodustavad sõnad õppijale juba tuttavad olla. "Pole mingit mõtet tutvustada õpilastele näiteks väljendit pour out vials of wrath ('viha välja valama'), juhul kui sõnad pour, vial ja wrath ei kuulu veel nende sõnavarasse, samas kui näiteks väljend black sheep ('must lammas') koosneb sõnadest, mis õpitakse tõenäoliselt juba varakult," toob keeleteadlane näite.

Igal juhul soovitab Forssten enne õpilastele idioomide õpetamist esmalt selgitada, mis need on ning millal ja miks neid kasutatakse. Isegi, kui õpilastele idioome ei õpetata, tasuks nende olemasolu mainida – see võib aidata mõista lauseid, kus sõna sõnalt tõlkides ei selgu loogiline tähendus.

Kui kahtled, vaata konteksti

Idioomi definitsioon sõltub Rita Anita Forssteni sõnul vaatenurgast. Ise peab ta selle all silmas kahe või enama sõna ühendit, mida on tavaks kasutada teatud tähenduse väljendamiseks. Oluline on just see, et idioom ei tähenda sama, mida tähendaks üheskoos seda moodustavad sõnad. Kuna samamoodi toimib keeleõppija seisukohast ka kõnekäänd, ei teinud Forssten neil töös vahet. "Seega näiteks kõnekäänd it's raining cats and dogs ('sajab nagu oavarrest') esindab ka idioome," selgitab ta.

Kuigi idioomile on iseloomulik seda moodustavate sõnade püsivus, võib ühest ja samast idioomist leiduda erinevaid variante. Forssten toob näiteks idioomi zip your lip, mis võib kõlada ka zip up your lip, zip your lips, zip up your lips, zip it up, zip it, zip up your mouth, zip your mouth, aga tähendada igal juhul käsklust vait jääda.

Keeleõppija jaoks võib idioom olla pigem keeruline osa keelest, mida omandada. "Võib-olla on üks põhjus see, et meie aju kõigepealt töötleb sõna, fraasi või lause eenduvat (salient) tähendust," arutleb uurija. Võõrkeele õppija jaoks kipuvad just sõnasõnalised tähendused olla eenduvamad, kui kujundlikud tähendused. Teiseks oletab Forssten, et võib-olla pööratakse idioomidele keeleõppes liiga vähe tähelepanu või siis õpetatakse neid alles edasijõudnu tasemel.

"Esineb ka individuaalseid ning vanusega seotud verbaalse analoogilise järeldamise erinevusi; kõik ei ole ühel tasemel võimekad leidma seoseid asjade vahel," pakub ta veel. Ühtlasi pole idioome alati kerge teksti seest üles leida, kui lugeja ei tea, kust idioom algab või lõppeb. "Seda eriti idioomide puhul, mis ei järgi grammatika tavareegleid, näiteks all of a sudden ('äkitselt')," märgib uurija.

Kui lugeja peaks sattuma mõne talle tundmatu ingliskeelse väljendi otsa, soovitab Forssten sellest lugemise ajal mitte üle hüpata. Kui emakeeles on mõni sarnane idioom olemas, võib see mõistmist hõlbustada. Siiski hoiatab Forssten, et osa idioome on ema- ja võõrkeeles sarnased vaid näiliselt: viimane õlekõrs pole sama kui the last straw, mis tähendab 'viimast piiska (karikas)'.

Juhul, kui identset või sarnast emakeelset vastet ei ole, võib esitada oma ajule väljakutse," pakub uurija veel. Vaagida tasub nii võimalikku tähendusülekannet kui ka mõne sõna sõnasõnalist tähendust ja analüüsida neid ühes kontekstiga. "Tõenäoliselt annab kõige rohkem abi nimelt kontekst," ütleb ta.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Rita Anita Forssten kaitseb doktoritööd "The effects of L1-L2 analogy and transparency in Estonian adolescents' EFL idiom comprehension" ("Ema- ja teise keele vastete analoogia ja läbipaistvuse mõju eesti teismeliste inglise keele kui võõrkeele idioomide mõistmisele") 15. juunil.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: