Europa on Päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteri suuruselt neljas kuu, mille sisemuses, kümnete kilomeetrite paksuse jääkaane all arvatakse laiuvat suur ookean. Ookeani põhjas võib leiduda elusolenditele vajalikke aineid.

Aga jääkooriku sees, võib-olla ainult mõne kilomeetri sügavusel arvatakse olevat sulaveemulle või järvi, läbimõõduga kümmekond kilomeetrit.

Chase Chivers Ameerika Ühendriikides Atlantas asuvast Georgia Tehnikainstituudist ja ta kolleegid on nüüd neid mulle üksikasjalikult mudeldanud.

Mudel näitab, et need veekogud hääbuvad mõnikümmend tuhat aastat pärast tekkimist. Varasemate hinnangute järgi pidanuksid nad kestma aga sadu tuhandeid aastaid.

Chivers ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas JGR Planets, et seniarvatust lühemast elueast hoolimata võiksid veekogud teoreetiliselt kohalikele olenditele eluasemeks ikkagi sobida.

Kui Europa jääsisestes järvedes aga tõesti elusolendeid peaks leiduma, siis on neid sealt kahtlemata lihtsam avastada kui sügavast ookeanist enesest. Mõne kilomeetri sügavusele jäässe on kahtlemata lihtsam puurida kui kümnete kilomeetrite sügavusele.

Võimalike jääsiseste järvede märke avastas Europalt mõnekümne aasta eest NASA kosmosesond Galileo. Need võivad tekkida kas süvaookeanist kerkinud veest või jääkatte enese sulamise toimel.

Lähiaastatel on NASAl kavas Europat uurima saata sond nimega Europa Clipper, mis teeb sest põnevast taevakehast mitukümmend lähedast möödalendu ja piilub radari abil ka jääpinna alla.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25