Marie Běhounková Tšehhi Vabariigis Prahas asuvast Karli Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad, et Europa sisemus võib olla Jupiteri mõjust ajendatud loodejõudude toimel nii kuum, et seal pulbitseb ka sulaolekus kivimeid ehk magmat.

Nad mudeldasid Europat arvutil ja kirjutavad ajakirjas Geophysical Research Letters, et vulkaane on Europa ookeanipõhjas pursanud tõenäoliselt alles lähiminevikus, aga võib-olla purskab veel praegugi.

Kolmemõõtmeline mudel näitas enneolematult täpselt, kuidas Europa sisesoojus tõenäoliselt tekib ja levib. Soojus tekib kivimikihtide vastastikuse hõõrdumise toimel, hõõrdumist põhjustab aga Jupiteri gravitatsiooniline tõmme.

Mudeli järgi on vulkaanilise aktiivsuse tõenäosus suurim Europa pooluste lähistel, kus sisesoojust tekib kõige rohkem.

Veealused vulkaanid ja kuumaveeallikad võivad aidata luua keemilist energiat, mida võiksid tarvitada ookeanis võib-olla elavad olendid.

Päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteri suuruselt neljandat kuud Europat on peetud üheks kõige tõenäolisemaks Päikesesüsteemi paigaks, kus peale Maa veel elu võiks leiduda. Ka vulkaanide võimalikkuse üle Europal on arutatud aastakümneid.

Běhounková ja kolleegide tulemus annab nüüd mõlema nähtuse võimalikkuse pooldajatele julgustust.

Ameerika Ühendriikide kosmoseametil NASAl on kavas lähiaastatel Europat uurima saata kosmosesond Europa Clipper, mis teeb sest huvipakkuvast taevakehast mitukümmend lähedat möödalendu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25