"Tänane seis on suhteliselt sarnane eelmisele nädalale. Olukord läheb tasapisi paremaks. Viirus on küll veel igal pool laiali, aga kui Eesti indeksit vaatame, läheb see tasapisi allapoole. Nakatunute arv on ju alla läinud ja näeme, et ka reoveeleiuga sama," selgitas uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson.

Eesti keskmisest oluliselt rohkem leidub viirust reovees Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis ja Harjumaal. "Kui olukorra muutust kirjeldav graafikukõver on kõikjal võtnud suuna allapoole, siis Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis on see langus kõige aeglasem," sõnas professor.

"Viiruse väga kõrget leidu on väga vähestes kohtades," lisas Tenson. Kokkuvõtlikult on Eesti olukorda kirjeldav indeks endiselt võrreldav veebruari algusega.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.

Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring aitab jälgida puhangudünaamikat ja avastada varjatud koldeid. Samuti annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.