Sigade vaktsineerimine jätab olulise antibiootikumi inimeste jaoks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Sead ja muud loomad on selles olukorras inimese kõrval konkurent, kelle kehas elavate bakterite tõttu antibiootikum oma mõju kaotada võib. Autor/allikas: liz west/Flickr (CC BY 2.0)

Kolibakterivastane antibiootikum kolistiin võeti algselt kasutusele nii inimeste kui ka loomade raviks. Kõrvaltoimete tõttu jäi see aga aastakümneteks vaid veterinaaride kasutada, kuid hiljutised teadusarengud lubavad ainega taas inimesi ravida. Eesti Maaülikooli teadlased leidsid äsjases uuringus, et Eesti seakasvatajad tõmbavadki juba kolistiinikasutust koomale.

"Uuring näitas, et seakasvatuses aitab E. coli tüvede vastane vaktsineerimine kaasa oodatavale kolistiini tarbimise langustrendile," ütleb ravimiameti spetsialist ja Eesti Maaülikooli doktorant Marju Sammul. 

Koos karjatervise kaasprofessor Kerli Mõtuse ja produktiivloomameditsiini kaasprofessor Piret Kalmusega uuris ta aastatel 2010–2019 kogutud andmete põhjal, kuidas on muutunud kolistiini tarbimine Eestis. Samuti hindas trio, kas Eesti seakasvatuses on loomade kolibakteri vastu vaktsineerimine ja kolistiinitarbimine omavahel seotud.

Inimestelt sigadele ja tagasi inimestele

"Kolistiin on polümüksiinide hulka kuuluv antibiootikum, mida on nii inimeste kui ka loomade ravis kasutatud alates 1950. aastast," selgitavad Marju Sammul, Kerli Mõtus ja Piret Kalmus. Aastakümneid haarasid kolistiini järele sageli just seakasvatajad, et ennetada ja ravida oma hoolealustel kolibakteri põhjustatud kõhulahtisust. "Inimmeditsiinis oli kolistiini kasutamine piiratud, kuna juba varakult ilmnesid mitmed tõsised kõrvaltoimed," põhjendavad autorid.  

Murrang antibiootikumi kasutamises tuli 2015. aastal, mil teadlased tuvastasid gramnegatiivsetes bakterites nagu E. coli ja Salmonella spp. geeni nimega mcr-1. Tuvastatud geen aitab kaasa horisontaalsele geenitriivile, soodustades sellega polümüksiiniresistentsuse laienemist. "Avastuse tulemusena hinnati kolistiini olulisus ümber ja WHO on klassifitseerinud kolistiini inimmeditsiinis kriitilise tähtsusega antibiootikumiks, mille kasutamist loomade ravis peaks igal juhul vältima," märgivad Sammul, Mõtus ja Kalmus.

Niisiis on kolistiini tähtsus inimeste ravis olnud viimasel kümnendil tõusuteel. Praegu on sellest saanud üks viimastest õlekõrtest, mille järele haaratakse juhul, kui bakteri vastu ei aita laiemalt kasutatavad antibiootikumid. Mida laiemalt vastupanuvõime levib, seda vähem on võimalik kasutada olemasolevaid antibiootikume. Sead ja muud loomad on selles olukorras inimese kõrval konkurent, kelle kehas elavate bakterite tõttu antibiootikum oma mõju kaotada võib. "Seetõttu on ülemaailmne suund mitte kasutada kolistiini loomade ravis," ütlevad uuringu autorid.

Enneta, ära ravi

Uurides kolistiini tarbimist Eestis aastatel 2010–2019, märkasid autorid, et aastatel 2010–2013 kasutati seda loomade raviks igal aastal enam kui viiendiku võrra rohkem kui eelmisel. Samas aastatel 2013–2019 vähenes antibiootikumi kasutamine loomadel kokku 92,5 protsenti.

"Uuringust selgus, et enamikku ehk ligi 90 protsenti kolistiinist kasutati sigade ravis," täpsustavad autorid kogu veterinaarmeditsiini kohta. Aastatel 2013–2019 kasutati antibiootikumi ka neilgi üha vähem. Kui 2013. aastal kulus sigade raviks 651 kilogrammi kolistiini, siis kuus aastat hiljem vaid 42 kilogrammi. "Samal perioodil kasvas sigadel kasutatud E. coli vaktsiinide annuste arv drastiliselt," võrdlevad Sammul, Mõtus ja Kalmus. Kui aastatel 2010–2013 tehti sigadele alla 2000 kolibakteri vastase vaktsiinisüsti, siis 2019. aastaks oli sigadele tehtud juba 360 000 kaitsepookimist.

"Eestis sündis aastatel 2010–2013 keskmiselt 765 tuhat põrsast aastas. Samal ajal jäi sigadel kasutatud E. coli vaktsiinide annuste arv alla 2000 aastas," võrdlevad autorid veel. Kui vaktsineerimine aastail 2014–2015 järsult hoo sisse sai, andsid loomapidajad kohe sigadele ka sellevõrra vähem kolistiini.

"Kokkuvõttes võib öelda, et kolistiini kasutamine sigadel vähenes iga kasutatud 10 tuhande vaktsiinidoosi kohta 0,23 mg/PCU," tõdevad uurijad. Ühik mg/PCU arvestab nende sõnul kasutatud kolistiini kogust, sigade arvu ja nende keskmist kaalu.

Escherichia coli on põrsastel üks levinumaid haigustekitajaid. "Ta põhjustab suurt haigestumist ja suremust nii vastsündinud põrsastel kui ka natuke vanematel loomadel ning on seetõttu seakasvatuses suur probleem," märgivad Sammul, Mõtus ja Kalmus. Kolibakteri nakkus kulgeb nende sõnul valdavalt ägeda kõhulahtisusena, kuid teatud juhtudel esineb ka septitseemiat.

Marju Sammul, Kerli Mõtus ja Piret Kalmus kirjutavad kolistiinist ajakirjas Antibiotics.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: