Viirusesisalduse üldise tagasihoidliku vähenemistempo juures paistab silma Harjumaa, kus on see toimunud teiste maakondadega võrreldes veidi kiiremini.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul näitab Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks, et suures pildis on viirusesisaldus reovees püsinud üsna samal tasemel terve aprilli jooksul. "Tõsi küll, näha on aeglast vähenemist," märkis ta.

Visalt toimuvate muutuste paremaks ilmestamiseks on uuringutulemusi kajastavale kaardile lisatud veel üks värv, mis aitab eristada suurt viirusesisaldust väga suurest. Tulemustest ilmneb, et viirus pole päris kadunud ühestki Eesti piirkonnast. Pigem on väga suurt viirusesisaldust kinnitavad näidud viimase kuu jooksul tasapisi asendunud veidi väiksematega.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.

Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring aitab jälgida puhangudünaamikat ja avastada varjatud koldeid. Samuti annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.