Eesti merereostuse tipptegija on teavituskampaaniatele vaatamata suitsukoni, mis jõuab merre mitmel moel, märkis keskkonnaministeeriumi merekeskkonna juhataja Reisner saates "Terevisioon". "See võib sattuda keskkonda prügikastidest. See võib sattuda merre, kui oleme rannas ja viskame konid lihtsalt kuhugi ranna äärde, metsa maha või kuhugi tee äärde," loetles ta. Veel jõuavad konid merre jõgedega ja kanalisatsioonisüsteemide kaudu.

Konid on probleem, sest need sisaldavad plasti, mis sisaldab Reisneri sõnul omakorda ohtlikke aineid. Merre sattudes hakkavad need ained mõjutama mereelustikku. "Võtab sadu aastaid, enne kui suitsukonijupi plastikust osa ära laguneb. See kuhjub ja kuhjub ja ühel hetkel on seda väga palju silma all meil," osutas Reisner veel ühele murekohale.

Teine suur Eesti merevee reostaja on kilekott, mis ei jää alati tuulega prügikasti pidama. "Kui me illegaalselt üritame oma jäätmetest vabaneda või jäätmeid viiakse kuhugi metsa alla, satub see jälle loodusesse, loodusest omakorda jõkke, jõgedega merre," kirjeldas Reinser sellegi prügiliigi teekonda.

Kilekotid näitavad kätte ka sademevee kanalisatsiooni kitsaskoha: laiade võrede vahelt pääseb praht läbi. "Filtrite süsteem ei ole just tavapärane. Tavapärane on, et püütakse liiva ja võib-olla raskemaid osakesi. Võred on tavapärased," nentis Reisner Eesti kanalisatsiooni kohta. Kui suur kilekott võib ka võresse kinni jääda, siis looduses väikemateks tükkideks lagunenud kilekotitükid mitte.

Kolmanda Eesti suurema merereostaja seast leiame ka plast- ja plekktaara. Kui plastpudeleid kohtab tänu pandipakendisüsteemile Reisneri sõnul juba vähem, siis metallpurke leiab loodusest palju. "See on mõnes mõttes ka aegade tagune reostus, millega me täna peame tegelema," ütles ta aastakümneid liivas vedelenud purkide kohta.

Ehkki pandipakendisüsteem võtab vastu vaid kahjustamata pudeleid ja purke, siis lömmis purgist vabanemiseks on teised võimalused. "Teatavasti jäätmekäitluspunktides ja prügilates on eraldi konteinerid erinevat sorti plasti ja metalli vastuvõtmiseks. Sinna viidavaid jäätmeid on võimalik taaskasutada," selgitas Rene Reisner.

Viimase aastaga leiab rannast üha rohkem ka maske ja kindaid. Olgu prügi liik, milline tahes, on Reisneri sõnul seda merest väga raske kätte saada. Kõige tõhusam on prügi hoopis rannas kokku korjata. "Igaüks saab seda teha ja anda omapoolseid hinnanguid, kui puhas on meie rand," märkis Reisner.

Prügiesemete kohta on tema sõnul kehtestatud ka piirnormid. Kui rannas vedeleb 100 meetri kohta 20 eset, hinnatakse olukorda täiesti heaks. "Kui on 40–50, Russalka juures on meil vahel ka üle 200, siis on olukord halb," tõdes Reisner ja kutsus kõiki üles rannakoristuses kaasa lööma.