"Kuigi sageli arvatakse, et poliitikud otsustavad poliitikate üle ja ametnikud viivad need ellu, siis tegelikkuses on ka ametnikel väga suur roll valdkonnapoliitika kujundamises," ütleb Tallinna Tehnikaülikooli fiskaalse valitsemise professor Ringa Raudla.

Koostöös Põhja-Carolina Ülikooli teadlaste James Douglase ja Zachary Mohriga uuris ta, kui tehnokraatlik on riigiametnike mõtteviis 19 Euroopa riigis. Teisisõnu huvitas uurijaid, kas ametnikud eelistavad näha otsuseid langetamas poliitikuid või oma ala asjatundjaid.

Kes tunneb, see mõistab

Ringa Raudla sõnul iseloomustab tehnokraatiat üldiselt poliitika-vastasus. "Leidsime oma uuringus, et poliitikaga lähemalt kokku puutunud ametnikel on vähem-tehnokraatlik mõtteviis," märgib ta. Ametnikud, kes on ise õppinud kas politoloogiat või avalikku haldust, või on poliitikutega tihedamalt suhelnud, suhtuvad professori sõnul poliitikasse soojemalt. Sellised ametnikud mõistavad nii demokraatliku süsteemi kui ka avaliku sektori toimimist. Samuti aduvad nad, miks ei saa poliitikas alati tehnilise ratsionaalsuse poole püüelda.

"Lisaks selgus, et ametnikud on rohkem tehnokraatlikud, kui nad tunnetavad, et poliitikud ei austa nende ekspertiisi ja sekkuvad liiga palju nende töösse," kirjeldab Raudla veel.

Võrreldes omavahel 19 Euroopa riigi ametnikke, leidsid Raudla ja kolleegid, et riigiti on ametnike suhtumine üsna erinev. "Kõige madalam tehnokraatliku mõtteviisi tase on Taanis ja Saksamaal, mis tähendab, et nendes riikides ametnikud pigem arvavad, et olulisi otsuseid peaksid tegema poliitikud, mitte eksperdid," sõnab professor.

Võrdluseks on Prantsusmaal, Norras, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Portugalis tehnokraatlik mõtteviis levinud keskmisel tasemel. Kõige levinum on tehnokraatlik mõtteviis Kesk- ja Ida-Euroopas. "Kõige kõrgem on see Horvaatias, millele järgnevad Eesti, Serbia, Ungari ja Leedu," loetleb Raudla. 

Kesk- ja Ida-Euroopa riigiametnike suurem poliitikapõlgus võrreldes Lääne-Euroopaga oli tema sõnul mõneti üllatav. Raudla oletab, et siinkohal võib asi olla Kesk- ja Ida-Euroopa riikide suhteliselt lühikeses demokraatia kogemuses võrreldes küpsemate demokraatiatega. Teiseks oletab ta, et Kesk- ja Ida-Euroopas on ametnikud oma riigi poliitikute senises käitumises rohkem pettunud.

Eesti ametnikud pälvisid küsitluse põhjal 19 riigi seas tehnokraatliku mõtteviisi poolest teise koha. "See tähendab, et pigem seatakse esikohale tehniline ja teaduslik teadmine kui poliitilised väärtushinnangud," ütleb Raudla Eesti ametnike kohta.

Miks uurida tehnokraatiat?

Nagu öeldud, usub tehnokraatlikult mõtlev inimene, et avalikku huvi saab paremini edendada ratsionaalse otsustamisprotsessi abil kui ideoloogia ja poliitiliste huvide alusel. "Sellest on oluline rääkida, kuna mitmed viimase aja avaliku sektori reformid võivad olla süvendanud tehnokraatlikku mõtteviisi avalike teenistujate seas," selgitab Ringa Raudla ja toob näiteks tulemusjuhtimise, kulu-tulu analüüsi, tõenduspõhise otsusetegemise ja riskijuhtimise. Ühtlasi võis ametnike usku poliitikasse ja poliitiliste veendumuste pinnal tehtud otsustesse tema sõnul õõnestada mullune koroonakriis.

"Tehnokraatliku mõtteviisi ulatust ametnike seas on vajalik uurida, sest need veendumused võivad oluliselt mõjutada, kui aktiivselt ja kuidas ametnikud panustavad poliitikate väljatöötamisse," lisab professor. 

Ametnike roll oma valdkonnas toimuva üle otsustamisel on nimelt palju suurem, kui Raudla sõnul sageli arvatakse. Nii on just ametnike ülesanne koguda poliitikutele kokku vajalik info, kaardistada ära valikuvõimalused ja teiste riikide kogemused, et poliitikud saaks midagi otsustada. Sealjuures peavad ametnikud silmas pidama demokraatliku süsteemi väärtusi.

Poliitikute otsustamisviis ei pruugi Raudla sõnul ametnikele alati meeldida. Näiteks pelutab ametnikke see, kui poliitikud eelistavad otsuseid, poliitikaid ja seaduseid, mis ei põhine pikaajalisel vaatel ja teaduslikult või tehniliselt ratsionaalsel arutluskäigul. "Samuti võib neile olla vägagi frustreeriv, kui mingit seadust või programmi on põhjalikult ette valmistatud ja pikalt analüüse tehtud, kuid koalitsiooni vahetudes pannakse see dokument sahtlisse," tõdeb professor.

Olgu ametnike eelistused millised tahes, demokraatlikus süsteemis on rahvast esindama valitud siiski poliitikud, mitte ametnikud. Sestap on just poliitikutel õigus lahendada väärtuskonflikte, millele ei pruugigi Rauda sõnul olla ühte ja ainsat õiget vastust. Seejuures peavad muidugi ka rahva poolt valitud poliitikud ise järgima seaduseid, lisab ta.

"Näiteks, ratsionaalne ja teaduslik analüüs võib küll välja tuua, et II pensionsambasse kogumine peaks olema kohustuslik, tagamaks piisavat sissetulekut pensionieas, aga valijad ja valitsuses olevad poliitikud võivad kalduda selles suunas, et individuaalne vastutus ja vabadus on olulisemad," toob Raudla näite.  

Ringa Raudla ja kolleegid kirjutavad tehnokraatlikust mõtteviisist ajakirjas International Review of Administrative Sciences.