Julge lagle kohandab pesakaitset pelglikust enam

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Valgepõsk-lagle pesal. Autor/allikas: Bengt Nyman/Flickr (CC BY 2.0)

Kui oht läheneb, võivad valgepõsk-lagled pesitsusajal oma pesa hüljata, kuid millal lind seda teeb, muutub pidevalt. Austria ja Hollandi ornitoloogid tegid kindlaks, et noorlinnud pagesid vanalindudest tõenäolisemalt. Samuti muutusid lagled pesitsusaja jooksul julgemaks.

Järglaste eest hoolitsemine määrab nii järglase kui ka vanalinnu enda edu. Vaatamata ilmsele kasule varieerub vanemhool linnuliigiti, puududes mõnel liigil sootuks. Siiski ka liikidel, kelle mõlemad vanemad hoolitsevad järglaste eest, on vanemhoole määr varieeruv, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Tänaseks on teada, et sarnaselt inimesele on iga lind isiksus, kellele on omane teatav käitumislaad. Mõni on näiteks tagasihoidlikum, teine südikam. Kui aga lind on isiksus, siis kuivõrd suudab ta oma vanemhoolt vastavalt oludele kohandada? On ta selleks üldse võimeline või lepib, et tema isiksuse omadused on seadnud käitumisele piirid, mis välistavad optimaalse käitumise?

Ornitoloogid jälgisid 15 aasta jooksul Teravmägedel valgepõsk-laglede (Branta leucopsis) pesitsust. Kuna andmed kogunesid pika aja jooksul ja lagle on pikaealine linnuliik, siis oli võimalik isendite käitumist võrrelda pesitsusoludelt erinevatel aastatel. Ühtlasel kiirusel liikuvad teadlased lähenesid hauduvale vanalinnule ja mõõtsid linnu julgust: kui lähedale inimene pesale jõudis, enne kui lind pesalt pages. Sellist meetodit on lindude käitumisuuringutes laialdaselt kasutatud ka Eestis (näiteid siin, siin, siin).

Hauduva emaslinnu pesalt pagemise andmed viitavad, et lagled kohandavad käitumist vastavalt oludele. Pesalt pagemine muutus pesitsushooaja edenedes ja sõltus ka linnu vanusest. Pesitsushooaja edenedes muutusid lagled julgemaks ja noored linnud olid vanadest pelglikumad ehk pagesid ka pesalt varem. See võib tuleneda tõenäosusest sigida – noorel laglel tasub pesa hüljata varem ehk ennast päästa, sest tõenäosus näha järgmist sigimishooaega on suurem kui vanalinnul, kes võib pesitseda viimast korda. Lisaks selgus, et pelglikumad lagled elasid kauem.

Üksiklindude ja kogu asurkonna isendite käitumise muutuste võrdlus näitas, et olude muutudes muutsid pagemiskäitumist märksa rohkem julgemad linnud. Seega erineb valgepõsk-laglede pesade kaitsmine isendite vahel, kuigi linnud kohandavad käitumist ka vastavalt oludele.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Animal Ecology.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: