Kliimamuutus sunnib liike uutesse riikidesse

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Lindude osas on kõige kriitilisem just Amazonase vihmametsa lääneosa, kus on suur liigirikkus ning mitmed erisuunalised riigipiirid. Autor/allikas: Marco Verch Professional Photographer/Flickr (CC BY 2.0)

Suurbritannia teadlased uurisid mudelite abil, kuidas mõjutab kliimamuutus lindude ja imetajate liigirikkust eri riikides ning kuidas liikide levik riigiti muutub. Selgus, et üle riigipiiride levinud liikide käekäik sõltub lähte- ja sihtriigi koostööst ning rikkusest.

Kliimamuutus põhjustab nii elurikkuse kadu kui ka liikide levilate nihkumist. Ehkki riigipiirid on paika pandud inimeste omavaheliste kokkulepetega, ei jäta need puutumata ka loomade elu. Müüri või taraga kaitstud piirid võivad olla otsene levikutõke, kuid ka riigiti erinev seadusandlus võib eluslooduse käekäigule mõju avaldada, kirjutab Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant Riin Viigipuu ajaveebis Linnuvaatleja.

Riikide võrdlus näitas, et elurikkuse kadu on suurem madalama sisemajanduse kogutoodangu ning nõrgema valitsemisega riikides. Valitsemise tugevust hinnati indeksi abil, mis koosnes kuuest riigivalitsemise tõhusust iseloomustavast mõõdikust nagu näiteks korruptsiooni vähesus ja poliitiline stabiilsus. Enamasti kaasneb nende mõõdikutega tõhusam looduskaitse. Sageli asuvad riigid, kus on poliitiliselt ja majanduslikult vähem võimalusi looduse kaitsmiseks, madalatel laiuskraadidel, kus on suur elurikkus ning liikide levilad kitsamad.

Riigipiirid killustavad levilaid ka kliimamuutusest sõltumata. Näiteks elab üle 70 protsendi linnuliikidest mitmes riigis. See aga raskendab tõhusat kaitset, eriti konfliktipiirkondades, kus riikidevaheline koostöö on keeruline. Uurimuse autorid leidsid, et kõige enam riigipiire ületavaid liike elab Lõuna-Ameerikas ja Kesk-Aafrikas. Lindude osas on kõige kriitilisem just Amazonase vihmametsa lääneosa, kus on suur liigirikkus ning palju erisuunalisi riigipiire.

Kui levilad kliimamuutuse tõttu nihkuvad, muudab see piiriülese koostöö eriti tähtsaks. Näiteks võivad salaküttimise surve all olevad ohustatud liigid levida riikidesse, kus nad ei ole seadusliku kaitse all või on järelevalve nõrgem. Samuti võivad piirirajatised olla takistus loomadele. Teadlased ennustavad, et aastaks 2070 levib üle poole linnuliikidest riikidesse, kus neid praegu ei esine.

Selliste liikide kaitsel on väga oluline riikidevaheline koostöö. Tuleb nii tagada piirialade läbitavus loomadele, ühtlustada asjakohaseid seadusi kui ka jagada teadmisi. Kui aga üksikute riikide koostöö ei suju, muutub eriti tähtsaks rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, samuti kohalike kogukondade koostöö.

Uuring avaldati Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: