Nahkhiire junnid paljastasid ootamatu rändlinnulembuse

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eestis kohatav suurvidevlane linde ei püüa, küll aga tema suuremad lähiliigid. Autor/allikas: Ján Svetlík/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Rändlinnud võivad teel olles langeda nahkhiire saagiks. Nüüd leidsid Hispaania ja Jaapani teadlased, et Aasias elav videvlane Nyctalus aviator kasutab kevadel ja sügisel juhust ning sööb meeleldi vähem kui 15 grammi kaaluvaid pikamaarändlinde.

Käsitiivaliste seas on umbes 20 liiki, kelle saak on konnad, kalad ja linnud. Lindude söömisest on andmed napid, sest nahkhiired tegutsevad öösel ja jälgida ei ole neid lihtne. Küll aga teame, et näiteks Euroopas elava ja ka Eestis kohatava suurvidevlase (Nyctalus noctula) lähisugulase hiidvidevlase (Nyctalus lasiopterus) saagiks on langenud 31 linnuliiki, kirjutab artu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Aasias elab videvlane Nyctalus aviator, kellel eestikeelne nimi puudub. Teda ohustab metsaraie ja ööbimispaikade häirimine. Samuti on teada tema linnulembus – videvlase väljaheidetest on leitud suletükke. Seni arvati, et N. aviator'i saak on 5–25 grammi kaaluvad linnud nagu hiidvidevlasel. Viimane püüab samuti kaks korda aastas ehk lindude kevad- ja sügisrände ajal öösel rändavaid värvulisi.

Selguse N. aviator'i linnuliigi eelistusse tõid junnid. Neis leiduva DNA järgi tehti kindlaks, et 55 protsenti söödud lindudest olid põõsalindlased (Sylviidae), viiendik kärbsenäplased (Muscicapidae) ja neli protsenti tsiitsitajalased (Emberizidae).

Kõige sagedamini langesid saagiks rädilind (Cettia diphone), ainu lehelind (Phylloscopus examinandus) ja jaapani kärbsenäpp (Ficedula narcissina), kes moodustasid kokku 53 protsenti kõigist söödud lindudest. Koos taiga-rädilinnu (Urosphena squameiceps), käbliku (Troglodytes troglodytes) ja pöialpoisiga (Regulus regulus) moodustasid just need kuus liiki 79 protsenti söödud lindudest. Kokku tuvastati 14 erinevat linnuliiki.

Söödud lindudest 60 protsenti olid pikamaarändurid ning kolmandik hulgu- või lühirändurid. N. aviator'i saagiks langenud linnu keskmine kaal oli 12,2 grammi, kaks kolmandikku saaklinnuliikidest kaalusid alla 15 grammi. Seega on keskmine N. aviator'i püütud lind oluliselt väiksem kui Euroopas hiidvidevlasel, kes püüab keskmiselt 14,4-grammiseid linde. Ilmselt on nii N. aviator kui ka hiidvidevlane oportunistid: nad söövad linde, kes parasjagu rändel on, ja kasutavad ära aastas kaks korda öötaevast täitvat ajutist toiduküllust.

Teadustööst kirjutatakse ajakirjas Journal of Zoology.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: