Veedla sõnul on metskurvits ehk nepp üks huvitavamaid linde. "Kui ta teeb oma kevadsuviseid mängulende mitu kuud järjest [...] ning lennu pealt koriseb "korr-korr" ja siis teeb "piiks!", siis seda pole mitte kellegagi segi ajada," kirjeldas ta saates "Terevisioon".

Looduses võib olla neppi näha Veedla sõnul raske, sest linnu sulestikul on varivärvus. Samuti elab Eestis veel kolm sarnase välimusega lindu: tikutaja, rohu- ja mudanepp. "Samas nemad kõik on väiksemad," võrdles hobiornitoloog.

Eestis hinnatakse metskurvitsa arvukuseks 30 000–60 000 paari. Kuna paare loetakse isaslindude järgi, võib see pilt Veedla sõnul vildakas olla. "Nepipapad on sellised mehed, et nad peavad ikka mitu naist korraga. Kusagil kolm, neli või viis naist on igal mehel," muigas ta. Emasnepid jõuavad samas suve jooksul kaks korda pesitseda ja tulevad ise kõigega toime. "Nii et isaslind on tõeline mees ja emasnepid on tõelised naised," võrdles Veedla veel.

Metskurvitsat iseloomustatakse kirjanduses salapärasena, sest tal on Veedla sõnul mitu iseäralikku omadust. "Ta on üks vähestest, kes oma poegi suudab ohutumasse kohta transportida lennus – jutt käib emasnepist. Ta hoiab sabaga neid vastu kõhtu," sõnas ta. Samuti näevad metskurvitsa silmad 360 kraadi ehk igas suunas.

"Mida veel kirjutatakse tema kohta: ta oskavat end ravida mingil moel. Ta teeb endale kipslahaseid, kui tal peaks tiiva või jalaga midagi juhtuma," lisas Veedla. Eestis pole seda tema sõnul küll nähtud, kuid Prantsuse töödes kirjeldatakse, kuidas nepp teeb endale süljest, savist ja taimsest materjalist justkui kipsi.

Eluviisilt on nepp rändlind, kuid pehmemal talvel jääb isendeid ka Eestisse talvituma. "Tänavu talvel on teada ka, et Hiiumaal ja Saaremaal kummaski vähemalt üks nepp siiamaani paigal on," märkis Peep Veedla. "Pehmetel talvedel on ka kusagil Lääne-Eestis neid ikka, aga Põhja-Eestis talv seda tavaliselt ei võimalda."