Verd kütavad soojemaks väikesed rakuorganellid, mitokondrid, mida lindudel, erinevalt imetajatest leidub ka vere punalibledes. Imetajatel on kehasoojuse hoidjateks peamiselt hoopis pruunide rasvarakkude mitokondrid.

Andreas Nord ja ta kolleegid tegid uuringuid rasvatihastel, musttihastel ja sinitihastel. Nad võtsid lindudelt nii varasügisel kui ka hilistalvel vereproovi ja mõõtsid, kui palju punaliblede mitokondrid hapnikku tarbisid.

Nad arvutasid välja, kui palju kulutasid mitokondrid hapnikku energiasalvestusmolekuli adenosiintrifosfaadi ehk ATP tootmiseks ja kui palju soojuse genereerimiseks.

Selguski, et talvel kulus hapnikku sooja tegemiseks suhteliselt rohkem kui sügisel. Aga ka mitokondrite eneste hulk oli talvel rakkudes suurem.

See, et lindude vere punaliblede mitokondrid aastaajast sõltuvalt rohkem või vähem sooja annavad, oli teadlastele nende enestegi sõnul üllatuseks.

Seni oli arvatud, et talvel teevad linnud endale lisasooja peamiselt lihasvärina abil. Rinnalihased on lindudel suured ja nende värin annabki kindlasti omajagu sooja, tekkinud soojust aitavad aga hoida puhevile aetud suled.

Vere seni arvatust suuremast rollist lindude termoregulatsioonis kirjutavad Nord ja kaasautorid Ameerika Eksperimentaalbioloogia Ühenduste Liidu ajakirjas The FASEB Journal.

Edaspidi kavatsevad nad uurida, kuidas õhutemperatuur lindudel vere soojustootlikkust täpsemalt mõjutab ja kas seejuures on ka tähtis, mida linnuke sööb.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25