Ekspert: kodukontor võib olla tavakontorist tervislikum

Ka kodukontoris töötades on oht tervisele erinevaid probleeme tekitada, ent targalt tegutsedes saab oma tervist hoopis turgutada ja toetada. Mugavalt sooja toa, piisava valgustuse ja sobivate töövahendite hankimine võib küll põhjustada lisakulutusi, kuid kui oled selle nimel vaeva näinud, on töö kodukontoris tulemuslikum. Praegune olukord lubab arvata, et kodus töötamine jääb meie argiellu pikaks ajaks.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna vilistlane, töötervishoiu erialal residentuuri lõpetanud Kadri Kellamäe kirjutas Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis, et paljuski on inimeste tervisemured seotud just tööst tingitud probleemidega: vale valgustus, kehv sisekliima, liiga suur koormus, vale tööasend, traumade oht, sobimatud tööajad, halvad suhted kolleegidega jne," loetles ta.
Ka kodukontoris toimetades pole me nende murede eest kaitstud, küll aga oluliselt suuremal määral võimalised end ümbritsevat mõjutama. Kellamäe toobkki igast ohutegurite grupist mõned näited sellest, kuidas töökeskkonda paremaks muuta ja kodukontoris esile kerkivaid ohte vähendada.
Tavakontoris on enam keemilisi ja bioloogilisi ohte
Keemiliste ohutegurite mõttes on kodukontoril tavakontori ees eeliseid, kuna kontorites ja muudes tööruumides kasutatavad puhastusvahendid, tolm ja ka tööriided võivad vahel põhjustada allergiat ning hingamisteede ärritust.
Paljudel kontoritöötajatel teeb mõni puhastuskemikaal elu ebamugavaks. Kodus on aga võimalus valida omale sobivad puhastustarbed. Samamoodi saab kodus vabamalt kanda riideid, mis ei põhjusta nahaärritust.
Ka bioloogiliste ohutegurite, nagu näiteks erinevate nakkushaiguste leviku mõttes, on kodus töötades riskid väiksemad. Siinkohal ei ole jutt üksnes koroonaviirusest, vaid kõikidest hooajalistest viirustest – näiteks kõhuviirused leiavad kontorites tavaliselt palju ohvreid.
Ruum ja mööbel
Töötamiseks võiks olla eraldi tuba. Kindlasti ei saa õiget töötunnet sisse magamistoas. Ka elutoas võib olla palju häirivaid tegureid. Kui eraldi tuba ei ole, võiks sobivasse toanurka sisse seada kasvõi ajutise töökoha.
Töölaual võiks olla võimalikult vähe asju. Esiteks ei leita täiskuhjatud laualt vajalikke dokumente ja töövahendeid kiiresti üles, aga teiseks ei mahu käed korralikult lauale ära. Küünarvarred peaksid toetuma lauale, et saaksid hoida õiget rühti.
Käeulatusse pane valmis stressipall, jalgade alla säti kõrgendus. Randmekoormust saab vähendada näiteks vertikaalhiire abil.
Tooli valikul pea silmas, et see toetaks lülisamba nimmeosa. Iste ei tohiks olla liiga pehme ega liiga kõva, kuna see võib põhjustada keha vajumist ühele või teisele küljele.
Tooli kõrgust peaks olema võimalik reguleerida. Hea tööasend on selline, et ekraan on silmade kõrgusel, õlad vabas asendis, käed keha lähedal ja selg hästi toetatud. Kui head tooli ei ole võimalik hankida, võid sättida toolile nimmepiirkonda padja või kokkuvolditud teki.
Nutitelefoni kasutades hoia seda silmade kõrgusel. Pea ettekallutamine ja alla vaatamine soodustab kaela lihaspingete teket ja nn "nutikaela" kujunemist.
Valgus ja heli
Valgustite puhul pea silmas, et töölaual tuleks tagada ühtlane valgus. Kõige parem oleks muidugi aknast paistev päevavalgus. Head üldvalgustid on investeeringut väärt. Vaid kohtvalgustile loota ei tohiks, kuna see võib põhjustada valguse erineva jaotumise tööpinnal ja silmi väsitada.
Arvuti kuvari ette võiks panna ekraanifiltri või kui seda pole, siis kanda prille, mis blokeerivad sinist valgust. Arvutitööprillid vähendavad silmade pinget ja seega nägemise halvemise ohtu.
Kui kasutad töötamiseks sülearvutit, on hea hankida sellele spetsiaalne alus, mille kõrgust saab reguleerida. See lisavidin aitab hoida head rühti ja säästa silmi.
Liikuvas sõidukis ära mobiiliga tööta, kuna see põhjustab silmadele lisapinget. Ekraani vaatamist tuleks vältida ka tunnike enne magamajäämist – see vähendab silmade pinget ja soodustab head und.
Kõrvaklapid on tänuväärsed vahendid, mis võivad aidata lihtsamini keskenduda ja koosolekuvestlusi pidada.
Füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid
Hea moodus kodust tööolustikku parandada on kohandada töö- ja puhkeaega nii, et see vastaks sinu vajadustele. Enamasti on ka kodukontoris võimalik teha aeg-ajalt pikemaid pause võimlemiseks ja sirutamiseks. Oleks hea leida kindel rutiin, mis toetaks head tervislikku seisundit. Hiljem kontoritööle naastes on võimalik seda ka kolleegide jagada ning ühiselt kontorielu tervislikumaks muuta.
Võib-olla on kontoris mõni kolleeg, kes põhjustab ärevust. Kodus sedalaadi segajaid pole. Veebi kaudu koosolekutel osalemine enda jaoks turvalises keskkonnas võib aidata ületada suhtlusärevust.
Niimõnegi inimese võib aga eraldatus endast välja viia. Rahu säilitamiseks võib olla kasulik lugeda töövälisel ajal raamatuid, rääkida rohkem pereliikmetega ja tegeleda enese tundmaõppimisega.
Kui kodus on lemmikloomi, tasuks neid teadlikult kasutada stressimaandajatena. Neljajalgse sõbra paitamine, temaga mängimine ja ühiselt veedetud aeg on luksus, mida tavakontoris vaevalt võimaldatakse, ehkki tulevikus võib seegi muutuda.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro
Allikas: Tartu Ülikool