Uuring: Vene koroonavaktsiini tõhusus küündib ligi 92 protsendini ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Sputnik V kaitses katsetes tõhusalt ka eakaid. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/Oliver Bunic

Venemaal valminud Sputnik V vaktsiin hoiab kliiniliste katsete põhjal haiguse tekke ära 91,6 protsendil nakatunutest. Ajakirjas Lancet avaldatud vahetulemuste põhjal kaitseb vaktsiin ka haiguse rängalt läbipõdemise eest.

Kliinilistes katsetes osales kokku 21 977 inimest, kellest süstiti Sputnik V ligi 75 protsendile. Tulemuste kohaselt haigestus kolme nädala jooksul pärast vaktsineerimist neist COVID-19'sse 16 katsealust. Päris vaktsiini asemel soolvett saanutest põdes COVID-19 aga 62. Vaktsiini tõhusus küündib seega 91,6 protsendini.

Tegu on kolmanda laiemalt kasutatava vaktsiiniga, mis hoiab nakatumise ära enam kui 90 protsendil vaktsineeritutest. Heakskiidu saanud vaktsiinidest on võrreldavalt tõhusad Pfizeri/BioNTechi ja Moderna vaktsiin.

Ligikaudu 2000 enam kui 60-aastasega tehtud katsete põhjal kaitseb Sputnik V vaktsiin ligikaudu sama tõhusalt ka vanemaealisi. Kindlamatel alustel seisvate tulemuste saamiseks kavatsetakse värvata Gamaleja Instituudi teadlased kokku 40 000 inimest.

Venemaal registreeriti vaktsiin juba lõppenud aasta augustis ehk kuid enne kolmanda faasi kliiniliste katsete lõppu. Avaldatud tulemused kinnitavad lõpuks, et vaktsiin on ohutu. Suurem osa ilmsiks tulnud kõrvaltoimetest olid kerged. Tõsisematest kaebustest andis teada 45 inimest, kuid põhjalikuma uurimise põhjal ei saanud seostada neid vaktsineerimisega. Sama sageli tegid seda soolvett saanud katsealused.

Kuna kirjeldatud katsed tehti enne uue Lõuna-Aafrika koroonaviiruse variandi leidmist, pole veel selge, kas või kui hästi kaitseb Sputnik V teiste uute variantide vastu. Ülejäänud vaktsiinide puhul on täheldatud mõnevõrra nõrgemat immuunvastust.

Tööpõhimõttelt sarnaneb Sputnik V vaktsiin reedel Euroopa Ravimiametilt rohelise tule saanud AstraZeneca vaktsiiniga. Viiruse DNA rakkudesse viimiseks kasutatakse kahte inimese adenoviirust, mis ei suuda end rakkudes paljundada. Nende abil rakku jõudnud pärilikkusaine põhjal valmistatakse koroonaviiruse ogavalk, mille vastu tekivad antikehad.

Euroopa Liidu riikidest andis möödunud kuul loa Venemaa vaktsiini kasutamiseks Ungari. Samas peatakse Sputnik V kasutuselevõtu osas läbirääkimisi ka Euroopa Ravimiametiga.

Venemaal on vaktsineeritud Sputnik V vaktsiiniga enam kui miljon inimest, terve maailma peale kokku enam 1,5 miljonit. Kokku loodab Venemaa toota sel aastal 1,4 miljardit vaktsiinidoosi.

Tulemused avaldati ajakirjas Lancet.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: