Silvia Pineda-Munoz Georgia Tehnikainstituudist ja ta kolleegid analüüsisid Ameerika Ühendriikide põhiosa 48 osariigi territooriumilt leitud fossiile.

Fossiilid pärinesid viimasest 11 700 aastast ehk jääajajärgsest ajast. Selle aja sisse on jäänud nii Ameerika põlisasukate põllumajandustegevuse laienemine kui ka vana maailma inimeste sisserändele järgnenud tööstusrevolutsioon ja linnastumine.

Uuring hõlmas 46 imetajaliiki, umbes veerandit piirkonna liigirikkusest. Selgus, et pärast tööstusrevolutsiooni vallandumist on asuala muutunud umbes kolmveerandil uuritud liikidel.

Kuid huvitaval kombel on need muutused olnud eri liikidel vägagi erisugused, olenedes paljugi loomade suurusest ja toitumistavadest.

Pineda-Munoz ja kaasautorid tõdevad Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et suurem osa suuremakasvulistest imetajaliikidest on olnud sunnitud oma varem eelistatud elupaikadest taanduma.

Seevastu on pisemad loomad aga inimtegevustest enamasti pigem kasu saanud ja tulevad inimtegevusest muundatud maastikul üsna hästi toime.

Teadlased oletavad, et põhjuseks on nii põllundus- kui ka linnamaastike hea väikesemõõtkavaline liigendatus, mis pakub väikestele loomakestele suhteliselt eraldatud väikesi elu- ja peidupaiku.

Kuigi põllu- ja karjamaad on laias laastus loodusmaastikest üksluisemad ja linnu on mõnikord poeetiliselt lausa kivikõrbeteks kutsutud, leiavad väikesed loomad seal ikkagi elutegevuseks sobivaid soppe ja nurgataguseid.

Suurte loomade jaoks aga nii häid taristuelemente kunstmaastikel ei jagu, nemad kipuvad seal ikka üsna ebamugavalt nähtavale jääma.

See põhjendus, nagu öeldud, on siiski vaid oletus, mille kontrollimiseks tuleks teha ehk uusi uuringuid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25