Lugeja küsib: kas tühjaks põlenud küünla klaasanumast võib süüa?
Pühade ajal põletatakse tavapärasest enam küünlaid. Mõned neist on valatud klaasanumatesse, mida võib olla kahju niisama ära visata. Üks võimalus taaskasutamiseks on asetada neisse uued küünlad. Novaatori lugeja soovib aga teada, kas neid võiks ka toidunõudena kasutada. Vastab Tartu Ülikooli katsekoja juht Koit Herodes.
Klaasanumatesse valatud küünalde puhul on taaskasutuse planeerimisel olulised nii anuma kui ka küünla koostis.
Koit Herodese sõnul võib anum olla valmistatud toidu jaoks igati ohutust tavalisest klaasist või ka nn "kristallist" (crystal glass), millele lisatakse valmistamise käigus erinevaid pliiühendeid, et klaas rohkem läigiks ja säraks.
"Kuna plii on mürgine, siis potentsiaalselt võiks sellisest klaasanumast söömine olla kahjulik." selgitab Herodes, ent lisab, et üldiselt plii klaasnõudest, näiteks veiniklaasidest, toidu ja joogi sisse olulisel määral ei lahustu. Küll aga võib klaasis leiduda muidki mürgiseid metalle, nagu kaadmium ja kroom. Ka nende puhul ei tohiks aga toidu sisse lahustumine probleemiks olla.
Küünla peamise massi moodustab "küünlarasv", mis võib olla parafiin või näiteks mesilas- või sojavaha. "Parafiinile võidakse selle omaduste parandamiseks lisada täiendavaid komponente, nt steariinhapet. Tihti lisatakse küünaldele värv- ja lõhnaaineid, mis võivad olla looduslikud või sünteetilised. Küünlataht ei tohiks antud küsimuses oluline olla, aga see võib sisaldada näiteks põlemist aeglustavaid lisandeid," arutleb Herodes.
Sisu loeb, kuna kõik need ained ja nende põlemisproduktid võivad klaasile sattuda: "Värv- ja lõhnaainetele hinnangu andmiseks peaks teadma nende koostist, aga üldiselt võib eeldada, et kui küünal on Euroopa Liidus müüki lubatud, siis midagi otseselt toksilist see ei sisalda, küll aga võib seal olla allergeene."
Herodes lisab, et küünla komponendid klaasi pinna sisse ei tungi, seega kui anum korralikult ära puhastada, siis selle kasutamine toidunõuna ei tohiks probleem olla.
Üks suurimaid kohalikke küünlatootjaid JOIK on samuti turule toonud klaasi valatud küünlad. Firma esindaja Kerli Ritsi sõnul on tegemist Euroopast tellitud konjakiklaasidega ning kui sojavaha jäägid pärast küünla ärapõlemist sooja vee ja nõudepesuvahendiga eemaldada, peaks olema võimalik anum köögis ja söögitoas kasutusele võtta.
Küünalde koostises olevate ühendite põlemise kohta saab lugeda teadusajakirjast Journal of Aerosol Science ning klaas ja emailanumates sisalduvatest raskemetallidest on ülevaate avaldanud väljaanne American Chemical Society Publications.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro
