Teadlased jõudsid jälile iidsele hõbeda võltsimisele
Pronksiaegsete kõrgkultuuride kokkuvarisemine Vahemere idaosas umbes 1200 aastat eKr tekitas sedavõrd ulatusliku hõbedapuuduse, et Egiptuse valitsejad tegid algust raha võltsimisega.
Iidset pettust uuris l Haifa ülikoolis Tzilla Eshe, kes analüüsis 35 pronksiaegse hõbeaarde keemilist koostist. Leiud tulid päevavalgele tänapäeva Iisraeli ümbrusest.
Kaheksa hõbeaaret pärinesid pronksiaja kokkuvarisemise perioodist, kui piirkonna kõige võimsamad kuningriigid vägivalla tõttu lagunesid. Analüüsi põhjal asendas suurt osa hõbedast odavam vasesulam, seejuures paistis see väljast puhta hõbedana. Sulami tootmiseks võidi kasutada muu hulgas arseeni.
Kuna varandused pärinevad ajast, mil toonast Kaananit valitses Egiptus, siis teadlased oletavad, et pettuse algatajateks olid Egiptuse valitsejad. Tõenäoliselt tegeleti pettusega, et varjata enda hõbedavarude vähenemist.
Kaananis hõbedamaaki ei ole, mistõttu pidi väärismetalli importima. Kui kuningriigid hakkasid kokku varisema aastatel 1200–1150 eKr, siis ka hõbedakaubandus vähenes.
"Hõbedast oli puudus, see oli tõenäoliselt seotud hilise pronksiaja kokkuvarisemisega," ütles uuringu juhtivautor Eshel väljaandele Live Science. Ta lisas, et võltsimine jätkus ka pärast egiptlaste lahkumist Kaananist, kuid tõenäoliselt algatasid nad selle ise.
Teadlane kahtlustab, et niisugust hõbeda sulami kasutamist peeti vastuvõetavaks, sest see oli Kaananis laialt levinud. "Ma ei usu, et on võimalik toota hõbeda-vase-arseeni sulamit umbes 250 aastat nii, et keegi sellest aru ei saa, kuna aja jooksul see korrodeerub [muutub roheliseks]," ütles Eshel.
Umbes samal ajal hakkas tekkima ka hõbekangide lõikamise parktika, et kontrollida, kas kas tegemist on puhta metalliga. Kui Uus-Assüüria, Pärsia ja Kreeka kolooniad võtsid Kaanani piirkonnas võimu üle, hakkas ka hõbe puhtamaks muutuma.
Enne müntide leiutamist oli hõbe Vahemere piirkonnas levinud valuuta. Esimesed mündid võeti kasutusele 7. sajandil eKr Lüüdia kuningriigis, mis asub tänapäeva Lääne-Türgi aladel. Tõenäoliselt kasutati maksevahendina ka kulda, kuid enamikes piirkondades oli see palju haruldasem ja kallim kui hõbe.
Esheli ja tema kolleegide uuring avaldatakse jaanuaris ajakirjas Journal of Archaeological Science.
Toimetaja: Indrek Ojamets