Romaric Odoulami Kaplinna Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Environmental Research Letters, et kui puistata atmosfääri miljardeid ja miljardeid pisikesi sätendavaid vääveldioksiidi kübemeid, siis peegelduks päikesevalgust rohkem kosmosse tagasi ja Kaplinna niinimetatud nullpäevapõua taolisi katastroofe tuleks ette 90 protsenti väiksema tõenäosusega.

Lääne-Kapimaa provintsis mitu aastat järjest väldanud põua ühiskondlik mõju tipnes aastal 2017, mil Kaplinna joogiveetorustik jäi peaaegu tilgatumaks tühjaks ja linlased pidid oma igapäevast veeportsjonit pikas järjekorras ootama.

Varasemate uuringute järgi on selliste vahejuhtumite tõenäosus kasvanud 19. sajandi keskpaigaga võrreldes praegu kolmekordseks, põhjuseks arvatavasti asjaolu, et sama ajaga on maailma keskmine temperatuurgi umbes ühe kraadi jagu kerkinud. Järgmine kraad globaalset soojenemist tõstaks mudelite järgi suurte veepuudusjuhtude tõenäosust veel kolm korda.

Nii otsivadki teadlased lahendusi. Üks võimalik lahendustee on niinimetatud geoinseneeria ehk keskkonna teadlik muutmine eesmärgiga leevendada kasvuhoonegaaside soojendavat toimet.

Odoulami ja ta kaaslased väidavad, et juba üsna väikese hulga päikesevalguse täiendav tagasipeegeldamine kosmosse võimaldaks hoida maailma keskmise temperatuuri ka edaspidi tänasel tasemel.

Kuid geoinseneeria ei tarvitse sugugi ohutu olla. Maakera kliima- ja ilmasüsteemid on keerulised. Võib näiteks juhtuda, et vääveldioksiidi osakeste atmosfääri paiskamine toob kaasa häireid mussoonvihmade tsüklis, millest aga sõltub troopikamaade põllumajandus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.