Klõpsa tulemusteni hüppamiseks siia.

Pandeemia vari
Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste selgitas, et riigieksamite tegijate jaoks möödus pandeemia tõttu tavapärasest teistsuguse õpikorraldusega sisuliselt vaid üks kuu. Ühtlasi ei erista riigieksamid, millal täpselt on midagi kogu selle 12 aasta jooksul õpitud. "Samuti peab arvestama, et riigieksamites ei hinnata pelgalt faktiteadmisi, vaid üha rohkem ka pikema aja jooksul kujunevaid oskusi, nagu probleemide lahendamist. Ilmselt on võimalik saada 11. klassis juba sama tulemus kui klassi võrra hiljem," lisas professor.

Koroonatingimustele iseloomuliku distantsõppe mõju õpitulemustele pole Pedaste sõnul viimasel ajal hinnatud. Eelnevalt on aga näidatud, et osadele õpilastele mõjub suhteliselt palju enesejuhtimist ja eneseregulatsiooni oskusi vajav distanstsõpe positiivselt. "Mõnes mõttes on kooli igapäevaelu neile ahistav ja nad ei saa liikuda omas tempos," sõnas professor.

Samas jääb distantsõppega sageli unarusse üks kooli peamiseid eeliseid – ühine õppimine. Inimene võib enda arvates küll üksinda hästi õppida, kuid tal puudub võimalus oma arusaamise hindamiseks.

Veebipõhise õppe puhul saab toetada eneseregulatsiooni nelja tugisamba kaudu. Need seostuvad vastavalt otseselt õppimise, õppimise regulatsiooni, motivatsiooni ja emotsioonidega. "Leidsime oma kevadel ilmunud uuringus, et varasemates uuringutes on jäänud tähelepanuta just emotsioonidega seotud pool. Kui õpilased ei oska ja distantsõppe ülesehitus ei toeta ka emotsioonide reguleerimist ja motivatsiooni, jäävad osa hammasrataste vahele," sõnas Pedaste.

Tähelepanuväärsena vähenes sel aastal laia matemaatika eksamil maksimumpunktid saanud õpilaste arv kolm korda. Eksami teinute üldarv seejuures kuigi palju ei muutunud.

Spekulatsioonide tasemel võib kahtlustada Pedaste hinnangul nii möödunud aastase eksami eripära kui ka pingelisemat õhkkonda. "Osadele õpilastele võis olla see stressi tekitav olukord üheks õpimotivatsiooni vähendajaks ja teistele võimalus liikuda edasi omas tempos ja saavutada sellega parem tulemus," märkis professor.

Ebavõrdsuse vaevad ja võlud
Samuti on vähenenud aastaga pea kõigi eksamite puhul vahe kõige parema keskmise tulemusega koolide õpilaste ja kõige alumise kvintiili tulemuste vahel. Osaliselt saab kanda selle kõige paremate tulemuste paari punkti võrra kehvemaks muutumisele.

Margus Pedaste soovitas meenutada PISA-testide tulemusi. Kuigi Eesti eripärana on keskmine väga kõrge, on tegelikult üpris palju madalate ja mitte kuigi palju väga kõrgete tulemustega õpilasi. "Ühtlustumine on väga hea, kui alumised liiguvad lähemale ülemistele, vastupidine mitte nii hea. Kui tippude tippude tulemused langevad ja neid jääb vähemaks, on vähem võimalusi uute ideede genereerimiseks ja avastuste tegemiseks, mis on väga kurb," sõnas professor.

Kadunud pole ka maakondlikud erinevused, seda eeskätt matemaatika vallas. Tekkinud olukorral on mitu põhjust. Suuremad tõmbekeskused võivad meelitada paremaid õpilasi isegi ligi 100 kilomeetri kauguselt, mis viib ajude väljavooluni.

"Harjumaa-Tallinn ja Tartu tõmbavad enda juurde just tugevama osa õpilastest. Seega pole küsimus alati rakendatavates õpimeetodites või veel harvem õpetajates, vaid sealsete õpilaste potentsiaalis. Kui ühtekokku satuvad nõrgemad õpilased, võivad kasutada õpilased sagedamini neile sobivaid õpimeetodeid," selgitas Pedaste. Sellega ei pruugi saada piisavalt tähelepanu aga suuremad potentsiaaliga õpilased.

Olukorra lahendamise võiks peituda distantsõppes. "Eesti kontekstis võiks kaaluda, kuidas saaksid Tartu või Tallinna õpetajate headest meetoditest ja õpilaste koostööst kasu ka neist linnadest kaugemal olevad lapsed. Me ei peaks ehitama konkurentsipõhiseid torne, et takistada sellega teiste koolide õpilaste targemaks saamist," rõhutas Pedaste: "see vajab lahendamist".

Kolm suurt sihti
Samuti tuleks meeles pidada, et pingeread annavad edasi vaid ühte hariduse ja koolide kolmest suurest sihist. "Riigieksamid hindavad ainult kvalifikatsiooni ja pädevust mingil erialal. Ülejäänud kahele ei pöörata praegu piisavalt tähelepanu. Me õpime koolis ka ühiskonnaliikmeks kasvamist ja üksteise toetamist ja mõistmist, milles näeme praegu vajakajäämisi ka tipp-poliitikas," nentis Margus Pedaste.

Ära ei tohi unustada ka inimeseks kasvamist ehk iseenda tundma õppimist ja minapildi loomist ning laiemalt positiivse elutahte kujundamist. "Natukene sinnapoole liikuvaid kooli rahulolu-uuringuid on küll tehtud, aga laiemalt seda siiski väga palju ei hinnata," tõdes professor.

Eesti keele eksam
Eesti keele riigieksamit sooritas tänavu 2670 noormeest ja 3357 neidu ehk kokku 6027 abiturienti. Noormeeste keskmine oli 57,2 ja neidude keskmine 65,1 punkti. Kui noormeestest sooritas eksami maksimumpunktidele kaks õpilast, siis neidude hulgas oli maksimumile sooritajaid viis.

Eesti keele eksam teise keelena
Eesti keel teise keelena riigieksami sooritas 2019. aastal 854 noormeest ja 925 neidu. Noormeeste keskmine tulemus oli 62,4, neidude oma 72,9 punkti. Maksimumpunktidele sooritas eksami kuus neidu.

Kitsa matemaatika eksam
Matemaatika kitsast ehk kergemat riigieksamit sooritas kokku 2356 ja laia ehk raskemat eksamit 4255 õpilast. Kitsa ja laia eksami erinevus tuleneb õpilaste ettevalmistusest ehk kitsa eksami sooritaja on üldjuhul läbinud kaheksa kursust matemaatikat, laia eksami sooritaja 14 matemaatikakursust. Samas ei takista ka kitsa kursuste arvu läbimine sooritamast laia matemaatikakursuse eksamit või vastupidi.

Matemaatika kitsa eksami sooritajate hulgas oli rohkem tüdrukuid ehk 1433, poisse oli 923. Tüdrukute keskmine tulemus oli 39,5, poistel 31,5 punkti.
Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51 punkti.

Laia matemaatika eksam
Matemaatika laia eksamit sooritas samuti enam tüdrukuid kui poisse, vastavalt 2129 ja 2126. Tüdrukute keskmine tulemus oli 52,5, poistel 49,5 punkti.