Aeg-ajalt võib kuulda, kuidas mõni inimene oli enda sõnul kas sporti tehes, muusitseerides, arvutimängu mängides või tervisejooksu ajal tsoonis. Enamasti seostatakse seda just suurepäraste sooritustega. Teadlased on mitu kümnendit püüdnud mõista, mis see tsoon õigupoolest on ja kuidas sinna satutakse. Seni lähtusid uurijad sealjuures eeldusest, et see on kõigi jaoks üks ja sama meeleseisund, vahendab The Conversation.

Äsja valminud sportlaste uuring osutab aga, et neid võib olla kaht erinevat tüüpi. Järgnevalt esitavad uuringu autorid Southern Crossi Ülikooli dotsent Christian Swann ja doktorant Scott Goddard juhised, kuidas mõlemat meeleseisundit ära tunda ja kuidas neisse jõuda.

Voog või haare?

Eelnevad uuringud põhinevad enamasti sportlastega tehtud intervjuudel, kus atleedid meenutavad mõne kuu või aasta taguseid saavutusi. See tähendab, et meie senised teadmised sellest meeleseisundist lähtuvad vananenud ja võib-olla juba tuhmunud mälestustest. Meenutustes kujuneb tsoon kõigi meenutajate jaoks ühesuguseks.

Äsjases uuringus usutlesid uurijad sportlasi mõne päeva või tunni jooksul peale silmapaistvat spordisooritust. Nii said sportlased kirjeldada oma kogemusi varasemast palju üksikasjalikumalt.

Intervjuude käigus kirjeldasid sportlased tsoonisolekut sageli mitme erineva seisundina, mis võisid ette tulla võistluse erinevate hetkede jooksul. Üks usutletud polaaruurija ütles otsesõnu, et tegu on kindlalt kahe erineva seisundiga. Teine maratonijooksja sõnas intervjuus aga, et ta oleks osalenud justkui kahel erineval võistlusel.

Selgus, et vootüüpi seisundis haarab inimese tegevus ta täielikult endasse, inimene sooritab tegevuse vaeva nägemata justkui autopiloodil ning kõik inimese ümber tundub talle õigesti paika loksuvat.

Haardetüüpi tsooni jõudmiseks pingutasid inimesed enda sõnul ise. Soorituse olulistel hetkedel võtsid nad end kokku, pingutades ja keskendudes rohkem. Sageli kogevad sportlased seda erinevate pallimängude otsustavatel lõpuminutitel, kus võivad teha nad viimaseid jõuvarusid kokku võttes kõrvaltvaatajate jaoks lausa harukordseid trikke.

Millist tsooni vajad sina?

Uurijate sõnul on tegu ihaldusväärse meeleseisundiga. Lugejatele, kes ise sinna jõuda tahavad, soovitavad autorid esmalt selgeks teha, kumma tsooni poole täpselt püüeldakse.

Pingetsooni võivad sattuda inimesed, kui neil on silme ees tähtis siht. Näiteks võib see juhtuda mõne tähtaja lähendes, viimasele bussile joostes või enda isiklikku rekordit aimates jooksuvõistluse lõpusirgel.

Vooseiseisund tabab inimest aga uues, avastuslikus ja mängulises olukorras. Näiteks võib voogu sattuda esimest korda elus golfi mängides, uut marsruuti pidi joostes või tühjale paberile ajurünnaku käigus ideid kirja pannes. Oluline on, et inimesele ei avaldata survet ega seata ootusi, vaid tal lastakse vabalt toimuvat avastada.

Inimene võib ühe sündmuse käigus sattuda mõlemasse tsooni. Näiteks jooksjad võivad distantsi alguses või keskpaigas tegutseda vooseisundis. Mõistes distantsi lõpul, et ees võib oodata isiklik rekord või suisa võit, hakkavad jooksjad end teadlikult kokku võtma, sattudes pingetsooni.

Uuring ilmus ajakirjas Psychology of Sport and Exercise.