Ultramaratonijooksjate edu võti seisneb meelekindluses ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ehkki meelekindlus ja eneseusk panid jooksjaid ultramaratonidel osalema, olenes nende sooritus ja koht finišijoonel hoopis kehalistest võimetest.
Ehkki meelekindlus ja eneseusk panid jooksjaid ultramaratonidel osalema, olenes nende sooritus ja koht finišijoonel hoopis kehalistest võimetest. Autor/allikas: Christofer Kull/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Ultramaratonide ehk pikemate kui 50-kilomeetriste distantside läbimine nõuab jooksjatelt palju nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Austraalia teadlased leidsid aga, et vaimsed tegurid nagu meelekindlus ja eneseusk loevad sageli kehalistest võimetest rohkem.

Enamikule inimestest on isegi tavalise maratoni läbimine suur saavutus. Mis aga kannustab ultrajooksjaid, kes läbivad enam kui 100-kilomeetriseid võistlusdistantse?

Küsimusse selguse toomiseks küsitles Austraalia Sunshine Coasti Ülikooli teadlasrühm 56 eliitjooksjat, kes osalesid 2019. aastal Hawaii ultrajooksuraja 100-miilisel ehk 156-kilomeetrisel vastupidavusjooksul HURT100. Jooksjatel tuli vastata küsimustele, mis mõõtsid nende meelekindlust ja enesetõhusust ehk usku enda edusse, vahendab ScienceAlert.

HURT100 ise on keeruline viie jooksuringi-pikkune distants, mida läbitakse Honolulu linna lähistel kõrguvates mägedes. Jooksutrassil on vaba jooksuruumi üsna napilt ehk suurem osa jooksust kulub osalejatel puujuuri vältides ja ojasid ületades. Trassil oli kokku 7500 meetri jagu tõuse ja languseid. Küsitletud jooksjate vastused ei paistnud küll olevat kuidagi seotud nende HURT100 lõpptulemusega, ent vastustest nähtus, et ultramaratonijooksjaid on teiste sportlastega võrreldes meelekindlamad.

Uuringu autorite sõnul järeldavad nad küsitluse tulemusi kokku võttes, et ultramaratoni läbimiseks ja selleks valmistumiseks peab jooksja meelekindlus ületama teatud lävendi. Alles siis, kui meelekindluse lävend on käes, hakkavad ultramaratonijooksja sooritust mõjutama teised tegurid.

Uurijad leidsid veel, et jooksjate meelekindlus ja enesetõhusus olid omavahel tugevalt seotud. Selline tulemus oli teadlastele ootuspärane, sest mõlemad omadused aitavad kaasa positiivsemale ellusuhtumisele.

Uurimisrühma üllatas aga see, et ehkki meelekindlus ja eneseusk panid jooksjaid ultramaratonidel osalema, olenes nende sooritus ja koht finišijoonel hoopis kehalistest võimetest.

Siiski oli kõnealuse uuringu valim suhteliselt väike ning tulemus tugines ainult jooksjate ütlustele, mis ei pruugi alati olla kõige paikapidavamad. Lisaks on HURT100 erakordselt keeruline võidujooks, mille kõrval on olemas ka palju teisi ultramaratone. Kui seekord kasutati spordialadeülest standardküsimustikku, siis edasistes uuringutes tuleks küsida just ultramaratonijooksu kohta käivaid küsimusi.

Ultramaratonide jooksudistantsid jäävad harilikult vahemikku 56–150 kilomeetrit. Sageli kulgevad jooksutrassid mägistel aladel, kus jooksjad peavad toime tulema ennustamatute ilmamuutuste ja suurte kõrgusvahedega.   

Klassikalised ultrajooksualad on 6, 12, 24, 48 tunni jooks, 6 päeva jooks ning 50 ja 100 kilomeetri jooks.

Varasemad uuringud on näidanud, et distants jääb sageli pooleli iivelduse, oksendamise, villide ja lihasvalu tõttu. Lisaks äärmiselt tugevale valule ja ebamugavusele tunnevad ultramaratonijooksjad sageli tugevat väsimust ja ebameeldivaid tundeid ning neid kimbutavad halvad mõtted.

Uuring ilmus ajakirjas PLOS One.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: