Roosilõhnast kopsurohuni - teadlased asuvad ajaloohõngu sünteesima
Peagi tööle asuv rahvusvaheline uurijaterühm hõlmab nii humanitaar- ja reaalteadlasi, kultuuripärandi hoidjaid kui ka parfüümitootjaid. Mastaapse projekti tulemusel kaardistatakse Euroopa lõhnaajalugu ning ka see, kuidas lõhnade tajumine ja tähendus sajandite jooksul muutunud on.
Mõned aastad tagasi tuli Google 1. aprilli puhul välja libatootega Google Nose, mille abil kasutajad pidid oma seadme kaudu tundma nende asjade lõhna, mida nad parasjagu guugeldasid. Toona läksid miljonid inimesed õnge ja nuusutasid aistingul ootuses innukalt oma mobiile ja arvuteid.
Tänavu 17. novembril kuulutati aga juba täiesti naljavabalt välja, et Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusrahastuse toel algatatakse lõhnapärandi suurprojekt, mille käigus kontinenti viimase neljasaja aasta jooksul vorminud aroomiaistingud tehisintellekti abiga taas inimestele kättesaadavaks tehakse.
Odeuropa nimeline rahvusvaheline konsortsium asub kõigepealt koguma ajaloolistes käsikirjades ja trükistes ilmunud lõhnade kirjeldusi ja kujutisi. Lähiaastatel valmib sellest digitaalne Euroopa Lõhnapärandi Entsüklopeedia, kus kirjutatakse lahti ka lõhnadega seotud lood, paigad ning praktikad.
Keemikute abil püütakse osa leitud lõhnadest laboris taasluua. Seejärel viiakse elulised "parfüümid" säärasesse vormi, et neid oleks hõlbus laiema publikuga jagada.
Juba varasemad väikesemahulised projektid on tõestanud, et muuseumid ja teised mäluasutused ning ka vaimse kultuuripärandi hoidjad saaksid lõhnameeli rakendades pakkuda külastajaile senisest terviklikumat ajarännu kogemust. Ka vaegnägijatele annaks see uusi võimalusi minevikuga suhestumiseks.
Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro