WHO: leetrisurmade arv on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Leetrite vaktsiin.
Leetrite vaktsiin. Autor/allikas: ERR

Leetrisurmade arv on kasvanud 2016. aastast kuni 2019. aastani maailmas pea poole võrra. Leetrivaktsiini pole saanud maailmas veel piisavalt inimesi, et haigust kontrolli alla saada ja seejuures on koroonaviiruse pandeemia tõttu vaktsineerimine paljudes riikides vähenenud.

Möödunud aastal haigestus maailmas leetritesse rohkem inimesi kui viimasel 23 aastal, selgus WHO ja USA haiguste kontrolli ja tõrje keskuse uuringust. 2019. aastal registreeriti 869 770 leetrijuhtumit ja leetrite tõttu suri hinnanguliselt 207 500 inimest ehk poole rohkem kui 2016. aastal.

Leetrid on väga nakkav haigus. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Keskmiselt nakatub pärast kokkupuudet haige inimesega sajast leetreid mittepõdenud või vaktsineerimata inimesest kuni 98.

Leetrite puhangud tekivad siis, kui viiruse eest kaitsmata inimesed haigusesse nakatuvad ja seda vaktsineerimata või alavaktsineerimata populatsioonile edasi levitavad. Leetrite tõrjeks ning haiguspuhangute ja surmajuhtumite ennetamiseks peab vaktsineeritud olema 95 protsenti elanikkonnast.

Sel aastal on teadaolevaid leetripuhanguid vähem, millele aitasid kaasa COVID-19 puhangust tingitud piirangud. WHO hinnangul on aga muret tekitav, et vähenenud on ka vaktsineerimine leetrite vastu. Novembrikuu seisuga on peatatud leetrite vastu vaktsineerimise kampaaniad 26 riigis, mis puudutab umbes 94 miljonit inimest. Mitmetes neis riikides on jätkuvalt haiguspuhanguid. Seejuures on mitmeid riike, mis küll esialgu lükkasid vaktsineerimiskampaaniaid edasi, ent jätkasid sellega mõne aja pärast.

UNICEF-i tegevjuht Henrietta Fore lausus pressiteate vahendusel, et enne koroonaviiruse kriisi vaevles maailm leetrite kriisi käes, mis pole siiani kuhugi kadunud. "Samal ajal, kui tervishoiusüsteem pingutab, et COVID-19 pandeemiaga toime tulla, ei tohi me lubada, et võitlus ühe surmava haiguse vastu peaks toimuma teise vastu võitlemise arvelt," lausus Fore.

Leetrite vastu vaktsineerimine toimub üldjuhul kahes osas. Kui esimese vaktsiini annuse katvus populatsioonist on olnud umbes 84–85 protsenti, siis teise doosi katvus on küll aja jooksul kasvanud, kuid on endiselt 71 protsenti. Küll aga on leetrite tõrjeks ning haiguspuhangute ja surmajuhtumite ärahoidmiseks vajalik, et mõlemat vaktsiini doosi on saanud 95 protsenti populatsioonist.

Leetrite tõttu sureb päevas keskmiselt 568 inimest, neist suurem osa on lapsed. Kõige suuremad leetrite puhangud on Nigeerias, Jeemenis ja Brasiilias. Eestis registreeriti eelmisel aastal 27 leetritesse haigestumise juhtu.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: