"Kui need külmad pakased tulevad, -10 ja -15 kraadi, siis välisõhk on hästi kuiv ja selle tõttu ka siseõhk kuivab," lausus ta. Kui hoida toa temperatuuri 21 kraadi juures, siis suhteline niiskus püsib natukene kõrgemal ka külma talveilmaga.

Kuiv õhk hakkab inimest häirima, kui suhteline õhuniiskus langeb alla 20 protsendi. Terve inimene harjub niisuguse olukorraga küll paari päevaga ära. Siiski põhjustab kuiv õhk muu hulgas naha kuivamist, mistõttu on vaja näiteks käsi kreemitada.

"Limaskestadele on kahtlemata mõju ja võib tekkida ärritus. Kes on ülitundlik või allergiline, nendel soovitatakse panna magamistuppa väike portatiivne õhuniisuti, kui näiteks nina hakkab verd jooksma," lausus Kurnitski. Kuiv õhk häirib vaid väheseid inimesi, terve inimene sellest aru ei saa.

"Tundlikkus viirusele on natukene suurem, kui meie limaskestad on kuivanud ja ärritunud. See sõltub palju viirusest, aga selle mõju on raske välja tuua," märkis Kurnitski. Viirustel on sesoonsus ja teadlased debateerivad, kas suhteline õhuniiskus on üks mõjutaja.

"Kui aga õhuniiskus langeb alla 20 protsendi, siis sümptomeid hakkab juurde tulema," ütles Kurnitski ja lisas, et 99 protsenti inimesi kuiv õhk ei häiri, sest inimesel tegelikult puudub selline meel, millega niiskust tunnetada.

Professori sõnul on aga oluline, et siseruumides oleks ventilatsioon, mis eemaldab sealt ka viiruse. "Kui nakkuskandja on ruumis, siis ükski muu asi seda pisikut ruumist välja ei kanna kui ventilatsioon," rääkis Kurnitski.

Tema sõnul on oluline, et ventilatsioon viib viiruse majast välja. Mida rohkem on ventilatsiooni, seda puhtam on õhk ja seda väiksem on nakkuse risk.