Esimene taimede abil valmistatud gripivaktsiin läbis inimkatsed edukalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vaktsineerimine.
Vaktsineerimine. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kanada ja Soome teadlased valmistasid esimese taimepõhise gripivaktsiini. Geenmuundatud tubakas valmiv vaktsiin läbis kaks kolmanda faasi kliinilist katset ning oli tõhususelt võrreldav praegu turul olevate vaktsiinidega. Tulevikus oleks võimalik uue tehnoloogia abil võimalik toota vaktsiini kiiremini ja suuremates kogustes.

Võitlus gripiga on keerukas ettevõtmine. Kuna gripiviirus muudab pidevalt oma pinnavalke, tuleb teadlastel igal aastal gripihooaja eel valmistada uus vaktsiin. Seetõttu otsivad uurijad viise, kuidas luua vaktsiine praegusest tõhusamalt, vahendab ScienceAlert.

Praegu kasutatakse enamiku gripivaktsiinide valmistamiseks kanamunadest või katseklaasirakkudest nopitud viiruseosakesi. Isegi kui teadlased teevad ohtlikud gripitüved kiiresti kindlaks, võtab viiruseosakeste hankimine praegusel moel aega mitu kuud.

Siinkohal oleks muundatud taimed üks võimalik alternatiiv, kuidas tõhusamalt gripivaktsiine toota. Selliseid taimi saab panna tootma just parasjagu vajaminevaid viirusvalke ja neid taimi saab kasvatada parasjagu vajaminevas koguses. Ühtlasi jääks taimedest vaktsiine luues olemata praeguse tootmise kitsaskohad ehk vaktsiin ei kaotaks tootmise käigus oma tõhusust.

Kanada ja Soome teadlased kasutasid oma vaktsiini valmistamiseks tubakataime Austraalias kasvavat sugulasliiki Nicotiana benthamianat. Taime geene muundati selliselt, et see toodaks gripiviiruste väliskesta meenutavaid osakesi. Vaktsiini tegemise jaoks need osakesed eraldati ja puhastati.

Seejärel läbis vaktsiinikandidaat rea katseid, millest kõnealused kaks viimast olid III järgu kliinilised katsed. See tähendab, et nende läbimine on mis tahes vaktsiinile viimane proovikivi enne lõplikku heakskiitu. Samas, isegi kui vaktsiin selle heakskiidu saab, peavad tootjad suutma valmistada seda igal aastal miljonite dooside kaupa. Vaktsiini tootvate taimede jaoks võib see kujuneda omaette väljakutseks.

Kaks piisavalt edukat katset

Esimeses katses osales üle 10 000 täiskasvanu Aasiast, Euroopast ja Põhja-Ameerikast. Kõigil osalenutel oli vanust 18-64 eluaastat. Uuringuga loodeti näidata, et uus vaktsiin hoiab ühel gripihooajal ära gripilaadsed või muud hingamisteede haigused 70 protsendil inimestest.

Seatud eesmärk ei täitunud, ent vaktsiin kaitses 2017–2018 aasta talvel põhjapoolkeral levivate gripitüvede eest ära umbes kolmandikku katses osalenud inimestest. Ehkki tulemus võib näida kesine, on iga-aastaste gripivaktsiinide tõhusus aastast aastasse varieeruv olenevalt sellest, kui hästi on vaktsiini loojad osanud tabada just sellel talvel ringlema hakkavaid tüvesid. Niisiis järeldasid uurijad, et taimepõhise vaktsiini mõju oli üsna sarnane 2017–2018 aasta pikal gripihooajal turul pakutud vaktsiinide mõjuga.

Teises katses osalesid 65-aastased ja vanemad inimesed, keda oli ühtekokku 12 700. Valim sai just selline, sest vanemate inimeste immuunsüsteemid on nõrgemad ning vanainimesed ise nakkustele haavatavamad.

Teadlaste jaoks ootuspäraselt tekkis vanuritel vaktsiini mõjul vähem antikehi kui noorematel ja keskealistel. Siiski muutis vaktsiin vanainimestel aktiivseks piisava hulga immuunrakke, mis võimaliku gripinakkusega võitleks. Paljulubav oli ka tõsiasi, et uus vaktsiin kaitses inimesi 2018–2019 aastate gripihooaja nakkuste eest sama hästi, kui laialt kasutatavad vaktsiinid.

Londoni Imperial College'i nakkushaiguste uurija John Tregoningi sõnul on taimepõhiste vaktsiinide ala viimase 28 aastaga tohutult arenenud. Mõte taimede kasutamisest viiruste vastu käidi esimest korda välja 1992. aastal, ent alles nüüd jõuti sellise vaktsiiniga inimkatseteni.

Parimal juhul võimaldab kõnealune uuring edaspidi toota hooajalisi gripivaktsiine sedavõrd suurel määral, et võimaldab hoida ära ka gripipandeemia. Uurijate sõnul suudab nende geenmuundatud taim toota esimesed vaktsiinidoosid kahe kuu jooksul peale ohtliku gripitüve kindlakstegemist. Esialgu tuleb uuel vaktsiinil aga turule jõudmiseks läbida veel pikk heakskiitude ja regulatsioonide kadalipp.

Uurimusest kirjutatakse ajakirjas The Lancet.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: