Lisanduva teadusrahaga toetatakse noorteadlaste järelkasvu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tartu Ülikool

Valitsuse vastu võetud riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt läheb teadus- ja arendustegevuseks üks protsent sisemajanduse kogutoodangust. Muu hulgas on plaanis lisanduv raha suunata noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks.

Teadlaste kaua oodatud ühe protsendi lubadus on täitumas. Järgmise aasta riigieelarves on teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud 286,4 miljonit eurot, mida on 56 miljonit rohkem, kui valitsus esialgu plaanis.

"Ma arvan, et kõige olulisem isegi ei ole nii väga järgmine aasta lisanduv 56 miljonit, vaid see fakt, et üks protsent pandi selgeks eesmärgiks ja see on ka riigieelarve strateegiates sees järgmisteks aastateks," lausus Eesti noorte teaduste akadeemia president Mario Kadastik.

Teadusrahastusega tagatakse muu hulgas uurimistoetuste jätkuv kasv, et toetada ülikoolide ja teadusasutuste järjepidevust ning leevendada tihedat konkurentsi toetuste taotlemisel.

"See kindlasti toob kaasa nii projektide rahastamise kasvu, see kindlasti toob kaasa ettevõtluse teaduse rahastamise kasvu. Haridusministeeriumi järgmise aasta prioriteet on noorteadlaste rahastamise kasv," mainis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand.

Haridus- ja teadusministeeriumi kaudu toetatakse teadust 169,3 miljoni euroga. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu läheb teaduse arendamiseks 67,1 miljonit eurot, millest põhiline osa suunatakse ettevõtetes tehtavale teadusele. Teiste ministeeriumite kaudu liigub teadusesse 50 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsleri Viljar Lubi sõnul peaksid ettevõtjad rohkem teadus- ja arendustegevusse investeerima.

"Kaks protsenti SKP-st, mida paljud rikkad riigid loodavad, võiks olla erasektori panus, hetkel on see palju madalam. Üks protsent võiks toetada kahe protsendi teket," lausus Lubi.

Teadusrahastuse ühe protsendi eesmärgi saavutamisele aitas kaasa koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud majanduslangus. Selgitab Mario Kadastik: "Kui varasemalt oleks see olnud samm-sammuline lähenemine aastate jooksul, siis nüüd andis see võimaluse hüppe ühe korraga ära teostada." Kadastik lisas, et taastuva majanduse kontekstis on ühe protsendi taset lihtsam hoida.

Selleks, et teadusleppes seisev riikliku rahastuse eesmärk reaalselt täituks, peab riigieelarve eelnõu heaks kiitma ka riigikogu.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: