Eelnõu: doktorandid hakkavad saama Eesti keskmist palka

Haridus- ja teadusministeeriumis on valmimas seaduseelnõu, mis muudab praegust doktoriõppe olemust ja suurendab ka doktorantidele makstavat toetust. Seaduseelnõu järgi võiks tulevikus doktorantide töötasu olla võrdne Eesti keskmise palgaga.
Käesoleval õppeaastal on Eesti kõrgkoolides kokku veidi üle 2300 doktorandi. Seda on ligi 1000 õppuri võrra vähem kui näiteks 2011/2012 õppeaastal, kui doktorantide arv oli viimase 15 aasta suurim – siis oli doktoriõppes veidi üle 3000 inimese.
Haridus- ja teadusministeeriumi strateegiate järgi võiks igal aastal toimuda umbes 300 doktorikraadi kaitsmist. Reaalsus on aga see, et eesmärgist täitub praegu napilt üle kahe kolmandiku, ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar.
"Näiteks 2018/2019 õppeaastal kaitses doktorikraadi 235 doktoranti ning paraku me ei näe ka, et see näitaja võiks lähiajal loodetud kujul kasvada. Üheks probleemiks ongi olnud kindlasti madal doktorandi toetus, mis on sundinud doktorante liigsele hõivatusele muu tööga ning ei ole võimaldanud tal täies mahus teadustööle keskenduda," ütles Padar.
Seepärast näebki valmiv seaduseelnõu ühe punktina ette, et tulevikus saavad doktorandid tehtava teadustöö eest suuremat tasu. Praegu on doktorantide põhitoetus 660 eurot kuus, aga sihiks on võetud, et doktorandid teeniksid võrdselt Eesti keskmise palgaga.
Kas doktorandid võiksid juba järgmisel aastal pangakontol keskmise palga arvu näha, on Padari sõnul veel vara öelda. "Hetkel konkreetsetest summadest on keeruline rääkida, kuna riigieelarve seadus on hetkel veel riigikogus arutluses ning enne selle vastu võtmist ei saa me konkreetseid summasid lubada. Me mõtleme nendele stsenaariumitele, tingimustele, kuidas saaksime üleminekut varem rakendada," lausus Parar.
Ta lisas, et tulevikus ei kannaks rahaline süst enam doktorantide toetuse nime, vaid see oleks nooremteaduri töötasu. Soov on, et enamus doktorantidest oleksid ülikoolidega töölepingulises suhtes ja saaksid nii keskenduda täielikult oma teadustööle.
"Kindlasti on tal seal ka teatavad ülikoolis õpetamise kohustused, mis ei ole otseselt teadustööga seotud, siiski on see doktoriõppe üks osa, aga põhimõtteliselt oleks tema põhitegevus doktoritöö," rääkis Padar.
Eesti Maaülikooli rektor ja Eesti rektorite nõukogu juhatuse liige, Mait Klaasseni sõnul on planeeritav doktorantide toetuse suurendamine, aga ka nooremteaduri tiitel hädatarvilikud seadusmuudatused, mida kõik ülikoolid ootavad.
Klaassen ütles, et täna on kõik ülikoolid, hädas sellega, et neile ei tule enam eestikeelseid doktorante. Muud majandussektorid võtavad ülikoolilõpetajad endale, kuivõrd tasu on suurem ja seda on kergem teenida kui doktoritööd tehes.
"Kui nüüd doktorandi tasu tõstetakse ja doktorandid on kõik nooremteaduritena meil kirjas, saame tunduvalt rohkem, ma ei tahaks öelda, et paremaid, aga vähemalt suuremat valikut on võimalik välja valida meie tulevastest doktorantidest. See on kindlasti meie edu pant," sõnas Klaassen.
Toimetaja: Indrek Ojamets
Allikas: Raadiouudised